Ravimitootjad tahavad käsimüügiravimeid poodi, elanike huvi leige
Sellega et käsimüügiravimid võiksid poes olla, nõustub 46% vastajatest, kes osalesid Turu-uuringute ASi poolt läbi viidud küsitluses. Samas 51% olid sellele selgelt vastu.
Kõige enam soovivad käsimüügiravimeid poodi Tallinna ja Lääne-Eesti elanikud (saared, Lääne- ja Pärnumaa), kõige rohkem on selle vastu Harjumaa ja Lääne-Virumaa elanikud.
Apteegist ostes saadakse tihti ka nõu. 71% vastajates märkis, et saavad kas alati või sageli soovitusi apteekrilt. Ja neist, kes ei küsinud soovitusi, jagati apteekrite omal algatusel seda 72% -le.
Enim andsid apteekrid nõu Lääne-Eestis ning kõige vähem saadakse nõu Põhja-Eestis ja Ida-Virumaal.
Ravimitootjate Liidu juhi Riho Tapferi sõnul võiks jaekaubandusse minna enamik käsimüügiravimitest. Ta lisas, et see oleks täiendav võimalus vajadusel rohtu saada olukorras, kus apteek asub kilomeetrite kaugusel.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul tuleb ravimite jaemüüki lubamine väga põhjalikult läbi mõelda. "Ravim pole tavapärane turukaup," märkis ta.
Ohtudena tõi minister välja võltsravimid, mida võib turule tulla seetõttu rohkem. Seega peab suurenema Ravimiameti võimekus ehk vaja rohkem kontrollijaid, kes suudaksid järelevalvet teostada.
Pevkur ütles, et oluline on antud küsimuses ka patsiendi nõustamine, mida apteegis teeb professionaal, ent kuidas seda tagada poes.
Kaupmeeste liidu juhatuse esimees ning ETK juhataja Kati Kusmini sõnul on kaupmehed selleks valmis. Tema näeb nõustamist eelkõige vajaliku infomaterjali välja panemisega ravimite juurde ning samuti koolitataks ka personali.
Pevkuri hinnangul võib käsimüügiravimite müügikohtade suurendamine ohustada retseptiravimite kättesaadavust, kuna apteekides võib jääda kliente vähemaks.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots on seisukohal, et konkurentsi tuleks suurendada ning parendada ravimite müügi osas. Tema hinnangul tuleks muuta ravimiseadust, mis seab väga ranged piirangud apteekide asutamisele. Ta lisas, et ameti hinnangul võiks tarbijal olla teatud tingimustel võimalus osta ravimeid ka mujalt kui apteegist.
"Laiendadaes müügikanaleid ja kaotades turubarjäärid, parandame oluliselt ravimite kättesaadavust, alaneb hinnatase ja suureneb valik," ütles Ots. Ta lisas, et mujal maailmas, kus käsimüügiravimid on kättesaadavad ka mujal kui apteekides on need soodsamad.
Otsa hinnangul on maa-apteekide sulgemise jutu taga suuresti apteekrite hirm konkurentsi ees, mida praegusel hetkel ei ole.
Samas algas täna Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Apteekide Ühenduse ühine teavituskampaania "Küsi apteekrilt nõu".
Eesti Apteekrite Liidu peaproviisori Kaidi Sarve sõnul on ravimite valesti tarbimisega kaasnevad ohud ühiskonnas vähetähtsustatud. "Ravimipakendites olevaid infolehti alati ei loeta ja ravimitesse suhtutakse pahatihti kergekäeliselt. Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil kasutab ravimeid õigesti - vajalikul juhul, õigel ajal ja ettenähtud viisil vaid kolmandik ravimitarvitajatest. Õige näidustusega ravim ei pruugi alati konkreetses olukorras sobida või ei saa ravim oma toimet teiste tegurite tõttu avaldada."
Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor tõi lihtsa näite ravimite koostarbimise võimalikust ohtlikkusest: "Tihti suhtutakse lahustuvatesse külmetusevastastesse pulbritesse nagu tavalisse teesse ja nii annustatakse erinevaid ravimeid segiläbi mitu korda päevas. Kõik külmetusvastased kuumad pulbrijoogid sisaldavad aga paratsetamooli, mille organitoksiline toime võib avalduda juba 3 g manustamisel päevas."
