Ühed teevad seda liiga vara ja põhjalikult. Teised jätavad taimed saatuse hoolde.

Üllataval kombel saavad viimasedki tihtipeale ilusat saaki, kuid mitte alati. Tulemus sõltub aastast, kasvukohast ja sordist.

Millal on õige aeg?

Enamiku meil kasvatamiseks sobivate viinamarjasortide oksad taluvad külma vähemalt –15°. Seepärast võib pärast lehestikku hävitavaid öökülmi rahulikult oodata, kuni toitained surevatest võrselatvadest alumistesse pungadesse liiguvad. Selleks kulub paar nädalat. Siis ongi paras aeg sügislõikuseks ja katmiseks.

Lõikusega eemaldatakse korgistumata võrseosad.

Korgistumise käigus koor pruunistub ja taheneb. Korgistunud veevaene koor tundub paljale käele soojem kui korgistumata mahlane koor.

Lõikamist ja okste mahapainutamist ei tule väga hiljaks jätta, sest külma ja lumega on seda tülikas teha. Pealegi muutuvad oksad külmaga hapraks ja murduvad painutamisel kergemini.

Katmisviisid

Viinapuule piisab, kui talveks maha painutatud oksad katta õhukese aiamulla kihiga, mis pärast külmumist soojustatakse puulehtede, peenestatud turba või aiajäätmetega.

Mulla asemel kasutatakse tihtipeale kuuseoksi, kuid nende all võivad viinapuuoksi kahjustada hiired.

Paljud sordid lepivad kerge kattega – mahapainutatud okstele pannakse lume kogumiseks lõikusjäätmeid. Võib arvestada, et lumevaiba iga sentimeeter tõstab temperatuuri maapinnal ühe kraadi võrra.

Kuna oksad võivad painutamisel viga saada, on kõige parem jätta need toestuselt maha võtmata. Nii saame talitada aga vaid külmakindlate sortide puhul. Tugev sügislõikus on iga-aastase saagi saamiseks ka neil hädavajalik.

Meil on viinapuid seni lõigatud enne suuri külmi. Kevadtalvise lõikuse järel voolab jahedas kliimas lõikehaavadest palju mahla.

Viinapuude juured on tunduvalt külmaõrnemad kui oksad. Peenematele juurtele võib juba temperatuuri langemine alla –5° ohtlikuks saada.

Seepärast on nooremate taimede puhul paljaskülma korral ja kasvuhoones, kus pole lumikatet, maapinna soojustamine viinapuude läheduses vajalikum kui okste katmine.

Kuidas katmist lihtsustada

Taimede katmine talveks on lisatöö, mida tihtipeale saab vähendada või hoopis ära jätta. Noored viinapuud vajavad esimesel paaril talvel kindlasti katmist. Vanemad oksad on tunduvalt külmakindlamad.

Sorte võime jagada kolme rühma: talvekatet vajavad, kerge talvekattega leppivad ja talvekindlad, mis taluvad vähemalt –30°.

Sortide külmakindluse selgitamiseks soovitan kujundada taimed kolmeharulisena, alates neljandast talvest katke iga haru eri viisil (vt fotot). Keskmine haru jätke katteta, külgmised painutage maha. Üks neist katke mullaga ning soojustage maapind paljaskülma korral, teine katke kergelt lõikusprahiga.

Tähistage oksad eri värvi kleeplindiga ja talvel märkige üles miinimumtemperatuur. Mitmeaastaste vaatluste tulemusel selgub, kuidas mingit sorti teie kasvukohas on otstarbekas katta.

Soojemas kasvukohas arenenud võrsed on külmakindlamad. Seepärast taluvad kilekasvuhoones kasvavad viinapuud külma paremini. Pikk ja soe sügis soodustab võrsete valmimist.

Pöörake tähelepanu sellele, et iga sort vajab sõltuvalt kasvukohast erinevat katmist.