Ohtlik kahjur priskes pungas
Sõstra-pahklest (Eriophyes ribis) – musta sõstra kõige ohtlikum kahjur – on saanud meie aedades üleüldiseks nuhtluseks. Massilisel esinemisel võib ta hävitada põõsal kõik vilja- ja kasvupungad.
Juba sügisel võib märgata, et osa pungi on teistest suuremad ja ümaramad (terve pung on piklik ja terava tipuga). Kevadel need ei avane, ainult paisuvad ja jäävad suurte ümarate pallidena põõsale, kuni kuivavad. Nakatunud pungast võivad areneda ka ebanormaalse kujuga kidurad lehed, uusi võrseid ega õisi ei moodustu
Hiidpung on asustatud väga väikeste (0,15 mm) valkjate lestadega, kes seal varakevadel paljunevad. Nad tarvitavad ära lehe moodustamiseks vajalikud toitained, mistõttu pung ei avane. Kui nakatunud pungi on oksal palju, võib oks kuivada. Põõsa kasv jääb kiduraks, saaki saab vähe.
Musta sõstra õitsemise ajal väljub osa uue põlvkonna lesti pungadest ja rändab uutesse. Osa kandub tuule, putukate, lindude ja ka inimese abil tervetele põõsastele. Kasvuperioodi jooksul võib pungades areneda kaks kuni neli lestapõlvkonda.
Nii võib pahklest nakatada terve aia, kui nakatunud pungad aastast aastasse põõsastelt noppimata jätta.
Koduaias on põõsaid vähe ja kahjuri levikut saab kontrolli all hoida. Selleks tuleb ebaloomulikult ümaraks paisunud pungad kevadtalvel ja hilissügisel ära korjata ja põletada. Kevadel lehtimise ajal hoidke põõsastel silma peal kuni lehtede täieliku avanemiseni ning korjake ära iga pung, mis on jäänud kinniseks.
Kuidas toimida
- Kui nakatunud pungi on üksikuid, piisab nende noppimisest.
- Kui pahklest on vallutanud oksal pooled pungad, on parem see maani maha lõigata ja tulle visata.
- Kui põõsal on peaaegu kõik pungad nakatunud, ei aita muu, kui see välja juurida ja põletada.
- Putukamürgiga on lesti keeruline tõrjuda, kuna nad viibivad pungast väljas üsna lühikest aega ja neid on raske puutemürgiga tabada. Ja milleks koduaeda mürgitada!
- Kuna pahklestale meeldivad ühed sordid rohkem kui teised, on targem tugevasti nakatuv sort asendada pahklestakindlamaga. Uus põõsas istutage teise kohta.
Allikas: Väino Pallum,
“Taimekaitse puuvilja- ja marjaaias” (Maalehe Raamat 2001)
