Krooniline kopsuhaigus – KOK
Lugeja Tallinnast soovis rohkem teada kopsuhaigusest nimega KOK, mis diagnoositi tema abikaasal.
Krooniline obstruktiivne (ahendav) kopsuhaigus on pidevalt progresseeruv haigus. Selle tagajärjeks on pöördumatud muutused kopsudes ja hingamisteedes. Tänapäeval on KOK maailmas üks levinumaid haigusi.
Haiguse tekkepõhjused on suitsetamine, harvem töötamine tolmuses keskkonnas, kontaktid hingamiselundeid ärritavate või mürgiste ainetega. Haigus avaldub enamasti pärast 50. eluaastat.
Süvenevad haigusnähud
Haiguse kulg on hiiliv. Suitsumehe köhale lisandub aastate jooksul pea märkamatult õhupuudus, langeb koormustaluvus. Haiguse arenedes tugevneb haigetel õhupuudus ja tekib hingeldus juba väikesel füüsilisel pingutusel, näiteks riietumisel. Periooditi võib KOK ägeneda, sellega kaasub palavik, köha tugevneb ja röga muutub mädaseks.
Siiski on see haigus välditav, sest peamine riskitegur on suitsetamine (nii aktiivne kui passiivne). Tervistkahjustaval kutsetööl tuleb kasutada kaitsevahendeid (tolmumask, respiraator või filtreeriv gaasitorbik).
Õigeaegne ravi
Väga tähtis on esimeste nähtude puhul arsti poole pöörduda, et haiguse diagnoosimine ja ravi ei hilineks. Kahjuks ei ole sellel haigusel põhjuslikku ravi. Haiguse süvenemist pidurdab suitsetamisest loobumine. Haigust leevendav põhiravim on inhaleeritavad bronhilõõgastid. Neid tuleb kasutada regulaarselt. Bronhilõõgastitel on erinev toimemehhanism ning nad erinevad toime kiiruse ja kestuse poolest. Õhupuuduse hoo korral sobivad bronhe kiiresti laiendavad ravimid.
Kopsufunktsiooni parandamiseks ja õhupuudushoo ennetamiseks tarvitatakse pika aja vältel bronhide ahenemist ära hoidvaid ravimeid. Raskematel juhtudel kasutatakse ka hormoone, mis pärsivad hingamisteede põletikku haiguse ägenemise ajal.
Mõnikord kombineeritakse eri toimemehhanismiga bronhilõõgasteid. Rakendatakse ka kodust hapnikravi, kui on tekkinud hingamispuudulikkus. Enne koduse hapnikuravi alustamist määratakse haiglas sobiv hapnikukogus veregaaside muutuste pideva jälgimise alusel. Hapnikravi on väga vajalik, sest kaugele arenenud haigusvormi korral kannatavad haiged pideva hapnikuvaeguse all.
Ägenemiste korral on vajalik ka bakteritevastane ravi. Sel moel on võimalik KOKi haigete elukvaliteeti tunduvalt parandada.
Vastupandamatu soov sigarettide järgi võib esineda pärast suitsetamise lõpetamist. Organism lihtsalt vabaneb sel ajal mürgist.
Farmakoloogilised abivahendid võivad olukorda leevendada, kuid need ei suurenda vähest motivatsiooni ega paku psühholoogilist tuge.
Tõsi, veel mitu kuud ja isegi aastat pärast suitsetamise lõpetamist võib tekkida tugev suitsuhimu. Lisaks kaasas kantavatele nikotiininärimiskummidele olge valmis motivatsiooni kinnitavaks enesesisenduseks à la “Mina olen tugevam!”.
Viivitage sigareti süütamisega, jooge selle asemel vett. Hingake sügavalt ning eelistage alati närimiskummi sigaretile.
Suitsetamine seondub tihti teatud olukordade ja meeleoludega. Siin on toodud mõned kriitilised olukorrad koos vastuabinõudega. Hea viis oma suitsetamisharjumustes selgusele jõudmiseks on suitsupäeviku pidamine paari nädala jooksul enne enesega kokkulepitud mahajätmispäeva.
- Hommikul tõustes
Alustage päeva veidi teisiti. Näiteks einestage voodis, võtke ette jalutuskäik või tõuske hoopis hiljem.
- Pärast sööki
Lahkuge lauast niipea, kui olete söönud. Peske nõud ja/või minge jalutama.
- Kohvi joomine
Jooge kohvi kohtades (ja seltskonnas), kus ei suitsetata.
- Telefon
Tõstke see korteris kohta, kus ei suitsetata.
- Teler
Piirake või vältige televiisori vaatamist. Paigutage televiisor teise kohta.
- Alkohol
Alkoholi tarvitamine kutsub sageli esile soovi taas suitsetada. Esimestel kuudel on soovitav alkoholist loobuda. Vältige ka koosviibimisi, kus suitsetatakse.
- Auto
Ärge suitsetage autos ise ega lubage seda teha ka teistel.
Allikas: arst.ee
