Väljapoole kasvuhoonet tasub istutada neid sorte, mille arenguks jätkub kasvukoha soojusest. Jaheda suvega piirkonnas on sortide valik avamaal kasvatamiseks üsna väike. Valmida jõuavad vaid kõige varajasemad. Suuremad lootused tuleb siis panna viinapuude kasvatamisele kütteta kilekasvuhoones.

Viinapuudele sobib külmade tuulte eest varjatud võimalikult soe ja hommikust õhtuni päikesele avatud kasvukoht. Head on vastu lõunat või edelat jäävad kallakud, samuti müüride ja hoonete lõuna- või edelapoolsed seinaääred.

Head on päikesesoojust koguvad kivimüürid. Lõunaseina ääres koguneb suve vältel aktiivseid temperatuure vähemalt 150 ºC rohkem kui kohtades, kus tehakse ilmastikuvaatlusi.

Jaheda suvega piirkonnas tuleks viinapuid kasvatada peamiselt kütteta kasvuhoonetes, kus lisandub aktiivseid temperature keskmiselt 300 ºC.

Igas väikeses kasvuhoones, kus perele tomateid kasvatatakse, võiks kasvada vähemalt kaks viinapuud: üks varavalmivate marjadega ja teine hilisem. Kui need istutada hoone põhja- või idapoolsesse otsa ja suvel nende kasvu lõikamisega piirata, siis ei varja viinapuud põhikultuure päikese eest. Headeks naabriteks on tomat ja paprika.

Istutusaastal lepib viinapuu vähese ruumiga põhikultuuride vahel. Uue sordi väiksemast istikust ei tarvitse ära öelda ka siis, kui kasvuhoone on juba kevadel taimestatud. Esimese aasta võib ta kasvada suuremasse nõusse istutatult potitaimena kasvuhoones, toas või suvel õueski.

Viinapuud pole mullaviljakuse suhtes nõudlikud. Nende suur juurestik hangib vajalikud toitained ja vee sügavamatest mullakihtidest. Täiskasvanud viinapuud põuda ei karda. Muld olgu kergema lõimisega, see soojeneb kiiremini – siis alustavad juured varem tegevust ja pikeneb kasvuperiood.

Rohkem nõuandeid viinapuude sortide, kasvatamise ja hooldamise kohta leiate värskest raamatust "Maalehe viinamarjaraamat". Uus raamat müügil 25. aprillist. 

Tellida saab klienditugi@lehed.ee või tel 680 4444.