Miks punased sõstrad on roostesed ja varisevad maha?
Lugeja küsib: Vaatasin kevadel, et punased sõstrad õitsevad ilusti ja tuleb hea marja-saak. Nüüd aga lähevad marjad nagu roosteseks ja kukuvad maha. Millega on tegu ja kas on vaja millegiga pritsida?
Vastab Farm Plant Eesti nõustaja Tiiu Annuk:
Antud juhul oleks pilt abiks, aga tõenäoliselt on tegu sõstra-karusmarja roostega (Puccinia caricina). Haigust esineb nii karusmarjal, mustal kui punasel sõstral.
Haiguse tunnused: Kevadel ja varasuvel arenevad alumistel sõstralehtedel, marjadel ja hiljem ka lehe- ja viljavartel kollakas kuni tumeoranžid või punased roostepadjandid ehk pustulid. Suve jooksul arenevad nendele kollased kausjad kogumikud, mille tõttu võivad lehed keerduda ning vartele tekkida puhetised. Roostest nakatunud marjad deformeeruvad ja varisevad. Varisevad ka kahjustatud lehed ning need marjad ja lehed, mille varred on nakatunud. Kahjustatud võrsed moonduvad ja kuivavad. Haiguspuhangute ulatus erineb aastati ning mõnel aastal, kui haigus levib intensiivselt võib saagikadu olla üsna suur.
Bioloogia: Kausjates kogumikes valmivad kevadeosed, mis ei nakatu sõstraid, vaid kanduvad tuulega tarnadele (Carex spp.), mis on ühtlasi haigustekitaja vaheperemeestaim. Seal arenevad suvi- ja talieosed, millest arenenud kandeosed annavad järgneval kevadel alguse marjapõõsaste nakkusele.
Haigust soodustavad tegurid: Haiguspuhanguid soodustab kuiv varakevad, kuna see pidurdab talieoste idanemist ja kandeosed valmivad hiljem, kui peremeestaimel on juba palju rohelist lehepinda, mida nakatada. Sajused ja üheaegselt soojad ilmad õitsemise ja marjaalgmete moodustamise ajal soodustavad samuti marjade haigestumist. Roostehaigust võib esineda ka sooja ja lumerikka talve järel, sest sõstarde läheduses kasvavate tarnadel säilivad talieosed täielikult. Sõstrarooste levib eriti rasketel ja happelistel muldadel ning liigniiskuse käes kannatavatel aladel või nende läheduses.
Vältimine ja tõrje:
* Esmatähtis on tarnade eemaldamine marjapõõsaste lähedusest, kuna nakkus kandub marjapõõsastele vaheperemeestaimedelt tarnadelt, kus haigusetekitaja seen talvitub talieostena.
* Vältida marjaistandiku rajamist lähemale kui 500 m tarnarohkest kasvukohast.
* Tugevalt nakatunud põõsad on soovitav välja vahetada ning nende vahele jätta piisavalt kasvuruumi. Kasvatada roostekindlamaid sorte
* Sügisel mahalangenud ja haigusest nakatunud lehed kaevata maasse, et nakkus ei leviks järgmine aasta põõsa alt.
* Happeliste muldade lupjamine.
* Looduslikest vahenditest võib kasutada põldosjatõmmist samuti kaaliumpermanganaadi lahust. Haigust pidurdab ka söögisooda lahusega pritsimine, kasutatakse 1 teelusikatäis söögisoodat 1 liitri vee kohta. Pritsimist korrata nelja-viie päeva pärast.
* Keemilist tõrjet tehes on esimene pritsimiseaeg kevadel, kuna enamasti nakatuvad põõsad õitsemise ajal tuleks pritsimine ajastada 5-7 päeva enne õienuppude avanemist Lubatud on kasutada preparaati Topas 100EC 0,05% töölahuse kontsentratsiooniga. Teine aeg sõstrapõõsaste pritsimiseks on pärast saagi koristust. Topas 100 EC on aianduspoodides saadaval ja teda võivad osta ka ilma taimekaitsetunnistust omavad aiapidajad.
* Hilissügisel, kui sõstrapõõsastel on lehed langenud võib kasutada haiguse tõrjeks 2%-list vaskvitrioli lahust (200 g 10 l veele).
