Aed-piprarohi virgutab mõtlemist ja seedimist ning sobib maitsestama paljusid toite
Aed-piparrohi (Satureja hortensis) on teenimatult unustuses olnud suurepärane üheaastane maitsetaim, mida teile soojalt soovitan.
Saksamaa Bingeni kloostri abtiss Hildegard (1098–1179) oli väga suur piparrohu austaja. Tema soovitus kõlab paljulubavalt: “Piparrohus on soojust, ja kui pea tundub tühi ja haige, lisame piparrohu pulbrit veega valmistatud leivatainale. Küpsetame tainast väikesed leivakesed, mida tuleb süüa niikaua, kuni aju elustub.”
Piparrohi on tugev seedimise soodustaja. Tema üks omadus teeb sööjatele erilist rõõmu: ta mõjub kõhupuhituse vastu ja vähendab soolestikus käärimisprotsesse. Piparrohi sobib hingamisteede haiguste korral ja eriti köharohuks, samuti ergutab ta südame tegevust. Šveitsi loodusravi teerajaja Alfred Vogel kiidab piparrohtu hea mõju eest madala vererõhuga inimestele.
Hea naaber ubadele
Piparrohi vajab kerget, suhteliselt viljakat mulda. Väetamisega ärge liialdage, eriti lämmastikuga, mis vähendab aroomiainete sisaldust. Viljavahelduses on ka piparrohi teise põllu taim. Lahjemal mullal andke kevadel mullaharimise alla komposti (2–3 kg/m²). Mulla pH peaks olema üle 6,0.
Seeme külvatakse kevadel avamaale pärast mulla soojenemist, umbes mai keskel. Seemneid võiks eelidandada. Külvisügavus on 0,5 cm, võib külvata ka mulla pinnale. Piparrohi idaneb piisavas soojuses ja niiskuses paari nädalaga.
Taimede ümbrus katke niiskuse hoidmiseks orgaanilise multšiga, aga piparrohtu võib kasvatada ka mustal kilel. Kui kasvatate taimed ette, saate kaks saaki. Kuna sel juhul on taimed suuremad, on ka kogusaaki enam. Ettekasvatatud taimed istutage samale sügavusele, mis oli külvikastis, muidu jäävad nad kiratsema.
Piparrohi on hea naaber ubadele, väidetakse, et ta suurendab nende saaki ja parandab haiguskindlust.
Tunnustatud soolaasendaja
Ürt koristage õiepungade tekkimise ajal. Esimesel koristusel jätke alles vähemalt 10 cm tüügas. Pärast lõikust sorteerige taimed, korjake välja kollased lehed ja puitunud varred.
Kuivatage madalal (35°) temperatuuril. Piparrohi kuivab hästi, teda võib tugevalt segada. Ürt on krõpskuiv ühe-kahe päevaga. Kuiva ürti saab 1–3 kg/m².
Piparrohtu võib ka sügavkülmutada. Selleks sobivad vaid noored puitumata varrega värsked taimed, hakkige varred koos lehtedega hästi peeneks.
Värske ürt on aga igal juhul vürtsikam ja maitsvam. Kuivatatud piparrohul on hoopis teistsugune ja tugevam maitse ning seda tuleks toidule lisada ettevaatlikult.
Piparrohi on soolaasendaja ja üks taimedest, mida hindavad ühtviisi nii taimetoitlased kui lihasööjad.
Lambaliha klassikaline maitsesegu koosneb piparrohust, rosmariinist, liivateest, mündist ja petersellist. Sealihale sobib ta ka hästi, samuti kanale ja teistele lindudele. Lihale annab mõnusa piprase maitse, siia võib lisada veel punet, salveid ja harakputke – need kõik sobivad omavahel.
Piparrohi on parim oatoitude maitseaine. Herne- ja kapsaroas mõjub ta gaase vähendavalt ning soodustab seedimist.
Ka kala maitseb piparrohuga hoopis paremini, pange ürti kala kõhtu või hakituna paneerimisjahusse.
Harjuge lisama piparrohtu kõikidesse köögiviljahoidistesse, eriti sobib ta oa ja kurgiga. Veel võib seda panna seenehoidisesse.
Vaata ka - Terrassil võiks olla köögiaed ehk neli maitsetaimede kooslust soolaste ja magusate toitude jaoks
