Augustis algab tõeline kapsausside rünnak. Kuidas nendest vabaneda?
(1)Juuli lõpus hakkab ringi lendama kapsaliblikate esimene põlvkond ning augustis algab tõeline kapsausside rünnak. Kuidas nende vastu võidelda?
Et seda vähendada, vaadake kapsapead varakult üle ning korjake röövikud ära, et neist liblikaid ei kooruks. Kapsa kasvatamise teeb tülikaks arvukas kahjurite armee, kes kõik tahavad sellest mahlasest aedviljast osa saada ja rikuvad saagi. Lisaks suur- ja väike-kapsaliblikale ihaldavad kapsaid ka maakirbud, kapsakärbes, kapsa-tuhktäi, kapsakoi, kapsaöölane jt.
Suur-kapsaliblikas
Suur-kapsaliblikas (Pieris brassicae) on Eestis tavaline kahjur, iga 10–12 aasta järel täheldame nende masspaljunemist. Kahjur talvitub nukujärgus puutüvedel, kuuriseintel, kividel jm varjus. Liblika tiivad on valged, isasliblikal on eestiibade esinurgad mustad, tagatiibade esiserval väike must laik, emaste esitiibadel on lisaks kolm musta laiku. Lendlus algab tavaliselt mai viimastel päevadel ja munemine juuni alguses.
Kuna kahjur muneb ainult glükosinolaate sisaldavatele taimedele, näeme tema röövikuid tegutsemas ka näiteks suurel mungalillel. Emasliblikas paigutab lehe alaküljele üksteise kõrvale 20–50 kollast muna. Ühe emase viljakus on kuni 750 muna. Rohelised musta peakapsliga röövikud (rahvasuus “kapsaussid”) kooruvad juuni teisel poolel.
Kuni kolmanda kasvujärguni püsib pesakond koos, siis roomavad nad taimele laiali. Hiljem muutub röövikute selg tumedamaks, keha katavad kollakasmustad tähnid ja hõredad karvakesed. Oma toidutaimest jätavad röövikud tihti järele vaid jämedad sooned.
Täiskasvanuks saab röövik ilmast sõltuvalt kahe nädala kuni ühe kuuga, selle ajaga läbib ta viis kasvujärku ning on kuni 5 sentimeetri pikkune.
Suur-kapsaliblikas annab Eestis tavaliselt kaks põlvkonda, sooja suve korral võib osaliselt esineda ka kolmas.
Suuremat kahju teevad teise kasvujärgu röövikud. Esimese põlvkonna röövikud nukkuvad toidutaimel, teise põlvkonna röövikud võtavad ette isegi 100 meetrini ulatuvaid nukkumis- ja talvituskoha otsingud.
Väike-kapsaliblikas
Väike-kapsaliblikas (P. rapae) on meil laialt levinud kapsakahjur. Tema valmikute välimus ja kahjustuspilt on üsna sarnane suur-kapsaliblika omaga.
Röövikud toituvad ristõielistel glükosinolaate sisaldavatel taimedel. Väike-kapsaliblikas talvitub nukuna varjulistes paikades.
Emasliblikatel on tiivad kollakamad kui isastel, nende eestiibadel on kaks musta täppi, isasliblikate eestiibadel üks täpp. Lendlust alustavad nad veidi varem kui suur-kapsaliblikad. Kollased poolikujulised munad paiknevad ühekaupa lehtede alaküljel, koorunud röövikud toituvad üksikult.
Üks emane muneb 300–400, isegi kuni 1000 muna. Noor vastne on kahvatukollane ja väikeste roheliste täppidega. Täiskasvanud sametroheline röövik on kuni 3 cm pikkune, tema seljal jookseb peenike kollane triip.
Nooremad röövikud närivad välimistesse kapsalehtedesse ebakorrapäraseid mulke, vanemad tungivad ka kapsapea sisse. Sametrohelisi röövikuid leiab tihti ka lillkapsa õievarte vahelt. Röövikud reostavad väljaheidetega kapsalehtede vahesid ja lillkapsa õisikuid, need määndab ruttu baktermädanik.
Eestis annab väike-kapsaliblikas tavaliselt kaks põlvkonda, soodsate tingimuste korral näeme lendamas ka kolmanda põlvkonna liblikaid. Teise põlvkonna röövikuid on rohkem ja nende tekitatud kahju seetõttu ka suurem.
