Mis imelik taim see õnneristik on?

Paar aastat tagasi ostsin turult lilli. Nägin seal ka ristikheinataoliste õhemate lillakaspruunide lehtedega taimi. Kui öeldi, et see polegi lill, vaid umbrohi, ei osanud midagi halba aimata. Kuid nüüd ongi häda käes. See taim ähvardab kogu aia vallutada, vaatamata sellele, et rohin teda vähemalt kord nädalas. Püüan taltsutada, kuid tulutult. Tahaksin temast hoopiski vabaneda. Soovin vastust kolmele küsimusele. Mis taimega on tegu? Kuidas ta paljuneb? Kuidas temast vabaneda?

Vastab

KADRIN LINNA

See taim sarnaneb pigem meil ainsana metsas looduslikult kasvava hariliku jänesekapsa kui ristikheinaga. Jänesekapsa (Oxalis) perekonda kuulub kuni 800 liiki ning nad on looduslikult levinud peamiselt Lõuna- ja Kesk-Ameerika ning Lõuna-Aafrika troopilises ja subtroopilises vöötmes. Parasvöötmes kasvav kosmopoliitne liik – aed-jänesekapsas (O. corniculata) on paljude teisenditega. Taim võib olla ühe- kuni mitmeaastane. Meil on ammusest ajast kasvatatud aedades aed-jänesekapsa teisendit (O. var. atropurpurea sün. O. purpurea või O. tropaeoloides). Nii et umbrohuks muutunud taim on punane jänesekapsas. Kuid tal on ka häid omadusi – ta on söödav salatina, on meetaim ning sobib rähasele mullale pinnakatteks, sest pole kasvupinnase suhtes nõudlik. Samuti kasutatakse punast jänesekapsast villase lõnga värvimiseks (suitsusinine, heleroheline).

Punane jänesekapsas uueneb isekülviga. Valminud seemned paiskuvad kuprast 2–3 m kaugusele. Peale selle paljuneb ta ülihästi vegetatiivselt, sest harunenud ja lehtedega varred juurduvad sõlmekohtadest.

Üldiselt aitab umbrohtudest vabaneda mulla kobestamine, rohimine, pinnase koorimine ja multšimine.

Kuid tuleb lisada, et ökopõllunduse entusiast Aime Sügis, kes arvestab maa negatiivset ja positiivset välja ning kasvukoha võnkeid, soovitab teda vahekultuurina põllu- või aiamaale kasvama panna, mitte hävitada.