Tõenäoliselt on Teie kasvuhoones kasvamas mõni maksasambla liik, kuid kahjuks pole pildi järgi võimalik öelda, millega täpsemalt tegu. Enamasti kasvavad maksasamblad niiskel pinnasel. Olenevalt liigist on nad kas lubjalembesed või vastupidi, on lubjapelglikud ning kasvavad happelisel pinnasel. 

Need liigid, mis kasvavad laias pH vahemikus (pH 3,5-7,7) on ka laialdasema levikuga ja sagedasemad. Nende hulka kuuluvad nt harilik pellia (Pellia epiphylla), harilik helvik (Marchantia polymorpha), erileheline kammtupik (Lophocolea heterophylla), soomik (Lepidozia reptans), harilik ripsik (Blepharostoma trichophyllum) jpt.

Kuna nad on kasvutingimuste suhtes vähem nõudlikud on nad väga laialt levinud ja võivad sageli muutuda tülikaks nii lillepeenardel, kasvuhoonetes, lillepottides, lavades, kõnniteede kiviplaatide vahel ja mujal. Enamasti tekib probleem maksasammaldega varjulistes ja niisketes kohtades, ning seal, kus pinnast hoitakse pidevalt niiskena nagu lillepottides ja puukoolides.

Samblast saab lahti erinevaid samblatõrje vahendeid kasutades, sageli sisaldavad need tooted raudsulfaati või raudammooniumsulfaati, mis nö kõrvetab sambla ära. Hiljem, peale tõrje tegemist  tuleks kuivanud sammal välja riisuda. Peenraid on soovitav ka regulaarselt kobestada ja multšida.

Sageli piisab pinnase pH tõstmisest lupjamise näol, otsese päikesekiirguse suurendamisest ja veerežiimi muutmisest. Arvestada tuleb, et kui säilivad soodsad tingimused sambla kasvamiseks siis tuleb sammal tagasi.