Geneetiliselt muundatud lehm aga annab piima, mis ei sisalda beeta-laktoglobuliini. Mõned teadlased nimetavad sellise looma sündi teaduslikuks nurgakiviks, teised seavad kahtluse alla asja eetilise külje – geneetiliselt muundatud vasikas sündis ilma sabata. Protseduuri teostanud teadlased küll väidavad, et on vähetõenäoline, et see juhtus geenmuundamise süül.

Nüüdseks juba mullikaeas veis pole siiski veel tiinestunud ning temalt piima saamiseks kasutatakse hormoonravi. „Kõik analüüsid, mis tehtud, näitavad, et beeta-laktoglobuliini tema piimas pole,“ teatavad firma AgResearch ja Waikato ülikooli teadlased. Nende sõnul on geenmuundamise näol tegemist efektiivse meetodiga piimakarja muutmisel.

Professor Keith Campbell Nottinghami ülikoolist, kes osales kloonitud lammas Dolly loomises, sõnas, et oluliseks küsimuseks on, kui kaua geneetiline modifikatsioon kestab. Tema sõnul peavad Uus-Meremaa teadlased tõestama, et see kestab kogu looma eluaja ning kandub edasi ka järeltulevatele põlvedele.

Protseduuri riski hindab ta nullilähedaseks. „Kui tegemist oleks millegi mürgisega, oleks loom surnud,“ sõnas Campbell.

Ka Edinburgi ülikooli loomade biothenoloogia professor Bruce Whitelaw sõnul on tegemist märkimisväärse teadusliku saavutusega. Kuid enne edasiliikumist tuleb kindlaks teha, mis põhjustas geenmuundatud vasikal saba puudumise. „Õppida saab ka lihtsamate organismide peal kui veis,“ lisas Whitelaw lõpetuseks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid