Mineraalvill närilisi ei peata

Tänapäevased soojustusmaterjalid on närilistele väga sobilik elupaik, kus elada, sigida ja ümbrust oma äranägemise järgi ümber korraldada. Ehkki tootjad ja müügimehed on kinnitanud, et kivivill hoiab närilised hoonest eemale, on elu tõestanud paraku vastupidist.

Seega tuleks majale uut soojustust pannes kindlasti kasutada räästakasti ja välisvoodri ventilatsiooniavadel piisavalt peenesilmalist metallvõrku. See on tavaliselt väiksesilmaline terasvõrk (rott läbib 2 cm laiuse ava, hiir koguni 0,7 cm laiuse ava).

Kõige närilisekindlamaks soojustusmaterjaliks peavad praktikud tselluvilla. Seda materjali saadakse makulatuuri purustamisel koos antiseptiliste ja antipüreensete lisanditega. Tselluvill ei ole vastuvõtlik sellistele mikroorganismidele nagu hallitus- või pehkimisseened, sest booriühendid, mis annavad materjalile tulekindluse, kaitsevad seda ka hallituse ja pehkimise eest.

Booraksil on ka tõhus närilisi peletav toime. Tselluvilla saab paigaldada ka käsitsi, kuid üldiselt oleks soovitatav kasutada selleks otstarbeks mõeldud puhureid. Puhur täidab ka raskesti ligipääsetavad nurgad, sopid ja praod.

Maamaja kaitsmiseks hiirte ja rottide eest tuleks kõrvaldada kõik võimalused, et närilised toidule ligi pääseksid. Ärge jätke ööseks välja lemmiklooma toitu ning hoidke kompostiks minevad toiduained korralikus kastis. Kontrollige, et prügikonteiner oleks korralikult suletud. Rottidele meeldib väga ka seep, nii ei tasuks ka seebitükke laokile jätta. Ka lindude toidumajja poetatud linnutoit on närilistele atraktiivne ning kui söögimaja postile ei ole pandud ümber metallvõrgust kraed, ronivad hiired ja rotid sinna toituma.

Kõrvaldage majast ja maja ümbrusest kohad, kuhu närilised saaksid endale pesa teha. Ka lühikeseks niidetud rohi ja kärbitud okstega põõsad muudavad närilistele majja tungimise ebamugavamaks.