Miks saavad mõned inimesed toimeaineta ravimitest leevendust?
Palderjanitablettide ja teiste platseeboravimite mõju sõltub sellest, kui palju on ajus virgatsainet dopamiini, näitasid USA Harvardi, Kreeka Ateena ja Suurbritannia Plymouthi ülikoolide uurijad, vahendab Novaator.ee.
Harvardi ülikooli teadlase Ted Kaptchuki juhitud uurimisrühm tegi katseid vabatahtlikega, kes kannatasid ärritatud soole sündroomi all. Sellistel inimeste soolestiku töö on häiritud, kuid uuringutel ei leita seedehäiretele ega kõhuvalule ühtegi haigusliku põhjust
Katsealused jagati kolme rühma. Esimene neist sai tavapärases polikliinikus platseebo-nõelravi, mille puhul jäljendatakse nõelte kehasse torkamist. Teise rühma liikmetele tegi sama vale-nõelravi südamlik ja kaastundlik inimene. Kolmas rühm ei saanud mingit ravi. Kolme nädala möödudes pidid inimesed hindama, kas nende haigussümptomid on leevenenud.
Kõik vabatahtlikud andsid vereproovi, mille põhjal tehti kindlaks, milline variant COMT-geenist neil esines. See geen toodab ensüümi, mis mõjutab heaolutunnet tekitava dopamiini lagunemist kehas.
Platseebo abil paranesid need katsealused, kellel oli ajus kõige rohkem dopamiini. Lisaks mõjutas platseebo toimet ka see, kuidas suhtuti meditsiiniasutuses patsientidesse. Ted Kaptchuk selgitas, et sõbralik suhtlemine suurendas platseebo mõju veelgi.
Siiski on platseeboefekt niivõrd keeruline nähtus, et selle tekkimise taga võib peale dopamiini olla ka teisi virgatsaineid. Varem on näidatud, et ärevushäireid leevendavate platseebotablettide toime põhineb hoopis serotoniinil.
Uurimus ilmus ajakirjas PLoS One.
