Avastus: imepisikesed nanoosakesed aitavad hulgiskleroosi ravida

Sclerosis multiplex ehk hulgiskleroos on haigus, kus immuunsüsteem ründab närvikiude katvat müeliini. Kui kate hävib, ei saa elektrilised signaalid enam edasi liikuda. Tekivad liikumishäired, halvatus, silmanärvide kahjustumisel kaob nägemine.

Praegused hulgiskleroosi ravimid väldivad närvikahjustusi inimese immuunsust alla surudes. See omakorda muudab haiged nakkustele vastuvõtlikuks, vahendab Novaator.ee.

USA Northwesterni ülikooli arstid ja materjaliteadlased katsetasid raviviisi, mis teeb immuunsüsteemile omamoodi alglaadimise.

Stephen Milleri juhitud uurimisrühma liikmed viisid hulgiskleroosi põdevate hiirte kehasse nanoosakeste abil müeliini antigeenid. Need pidurdasid müeliini hävitavate T-rakkude aktiivsust ja tegid immuunrakkudele selgeks, et närvikesta pole vaja lõhkuda.

Hiirte närvide kahjustumine peatus kuni sajaks päevaks. Inimeste puhuks tähendaks see haiguse leevenemist mitme aasta jooksul.

Miller katsetas erineva suurusega osakesi. Kõige tõhusamad olid need, mille läbimõõt oli 500 nanomeetrit.

Loodud nanoosakesed on ohutud. Neid valmistatakse piimhappest ja glükoolhappest koosnevast polümeerist, mis laguneb inimese kehas. Praegu on kliinilistes katsetustes sarnane ravimeetod, kus antigeeni transpordiks kasutatakse haige enda valgeid vererakke.

Northwesterni uurimus näitas, et nanoosake töötab sama hästi. Lisaks on neil palju eeliseid.

Nanoosakesi saab toota ühtlase kvaliteediga ja suures koguses.Nende külge saab kinnitada erinevate autoimmuunhaiguste raviks mõeldud antigeene.

Praegu katsetab Miller astma ja esimest tüüpi diabeedi leevendamiseks mõeldud osakesi.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Biotechnology.