Need säilitusjuured kuuluvad aga taimele nimega mugulkress (Lepidium meyenii). Andide kõrgmäestike põliselanikud Peruus ja Boliivias on kasvatanud ja kasutanud mugulkressi tuhandeid aastaid. Inkade jaoks oli see taim kui kingitus jumalatelt. Mugulkress oli hädavajaliku toidu andja, aga seda kasutati ka vahetuskaubana orgudes toodetud saaduste vastu.

Indiaanlastele oli ja on mugul-kress ka tänapäeval tähtis kauba-artikkel, mille müügist saadud tulude eest ostetakse allpool orgudes kasvavat riisi, maisi ja ube.

Taime abil on juba aastasadu suurendatud jõudu ja viljakust. Mugulkress oli üks tähtsamaid toiduandjaid maisi, kinoa ja papaia kõrval. Hispaania imperialistide aegu kasutati taime säilitusjuuri arvestatava maksevahendina. Taime nimetused hispaania ja que-chua keeles on maca-maca, maino, ayak chichira, ayak williku. Eesti keeles kutsutakse mugulkressi ka makaks.

Rahvapäraselt tuntakse mugulkressi veel peruu ženšennina, seda nimetatakse elujõu allikaks ning peruu looduslikuks Viagraks. Tuhandeid aastaid oli mugulkress tuntud vaid kitsas piirkonnas, kuid tänapäeval suureneb huvi selle võimsa väega taime suhtes kõikjal maailmas.

Mugulkress on ristõieliste (Cruciferae) sugukonda kuuluv rohttaim, kes kasvukujult sarnaneb oma sugulaste redise ja kaalikaga. Õhukesed aromaatsed maapinnalähedased lehed paiknevad kodarikuna. Õied on valged. Viljad on 4−5mm läbimõõduga ja sisaldavad kaht väikest 2−2,5 mm pikkust punakashalli ovaalset seemet.

Kõige väärtuslikum osa taimest peitub maa sees. Mugulkress on kressiperekonnas ainuke, kellel moodustub lihakas säilitusjuur. Sellest on tuletatud ka taime eestikeelne nimetus.

Taimedel võivad säilitusjuured erineda suures ulatuses nii kujult, suuruselt kui värvuselt. Esineb nii kolmetahulisi, lameümaraid, kerajaid kui ka pisut nurgelisi säilitusjuuri, mille värvus võib olla kollane või kreemikas, punakas, violetne, sinakas, rohekas või isegi must.

Eri fenotüüpidel, mida eristatakse peamiselt säilitusjuure värvuse järgi, on ka pisut erinev toimeainete sisaldus ja raviomadused. Kreemikate säilitusjuurtega mugulkressi kasvatatakse kõige laialdasemalt tänu magusamale maitsele ja suurematele juurtele.

Must maka, mis on ühtaegu magusa ja ka pisut mõru maitsega, on suurima energeetilise väärtusega ning hinnatud jõudu andvate omaduste poolest.

Punane maka on tuntuks saanud tänu tugevale raviväele. Need kolm fenotüüpi on peamised, mida kasvatatakse ja eksporditakse.

Traditsiooniliselt kasvatatakse makat kõrgmäestiku tingimuste 2400−4400 m kõrgusel üle merepinna. Taim kasvab hästi jahedamas kliimas, väheviljakal pinnasel, piirkonnas, kus vähesed toidutaimed elada suudavad. Sellistes ekstreemsetes tingimustes ei ole makal ka arvestatavaid kahjureid. Makapõlde väetatakse peamiselt lamba- või alpakasõnnikuga. Külvist saagi valmimiseni kulub 8−10 kuud. Ühelt hektarilt saadakse umbes viis tonni saaki. Maka edaspidiseks töötlemiseks säilitusjuured kuivatatakse. Kuivkaalus on saak ühelt hektarilt 1,5 tonni.

Kõrgmäestik annab väe

Kuigi makat kasvatatakse ka väljaspool Andide piirkonda, on sama tulemust raske saavutada madalamatel kõrgustel, kasvuhoonetes või soojema kliimaga kasvatuspiirkondades. Selliste taimede toimeainete sisaldus ja mõjujõud jäävad väiksemaks.

Kuivatatud makajuur on kõrge toiteväärtusega. See on oluline kaltsiumi- ja kaaliumiallikas, sisaldades ka rauda, joodi, magneesiumi, vaske, mangaani ja tsinki. Taimes leidub B1-, B2- ja B3- vitamiini, C- ning E-vitamiini, samuti aminohappeid.

Peruus on makat kasutatud peamiselt küpsetatult. Värskeid säilitusjuuri röstiti ja nad muutusid väga maitsvaks. Säilitusjuuri ka püreestati ja keedeti, et saada magusat ekstrakti. See kuivatati ja segati piimaga ning valmistati putru. Makaekstrakti segati ka teiste juurviljade või teraviljadega jahu valmistamiseks. Selle fermenteerimisel saadi lahjat õlut, mida kutsuti chicha de maca.

Ka mugulkressi lehti kasutatakse toiduks sarnaselt salatkressi (L. sativum) ja põldkressiga (L. campestre), kes on mugulkressi lähedased sugulased.

Mugulkressi tarvitatakse põhitoiduna, toidulisandina ja ravimina. Seda on kasutatud haavade raviks, mao- ja maksavaevuste, kõrge vererõhu, HIVi, leukeemia, kehvveresuse ja vähi korral. Makat soovitatakse jõuetuse puhul, sest see annab energiat, tugevdab immuunsüsteemi ja tõstab meeleolu. Taime hinnatakse ka viljakuse tõstjana ning seksuaalse külmuse, samuti depressiooni puhul. Ka vanuritele annab ta vaimset ja kehalist jõudu ning elutahet. Taim suurendab vastupidavust, vähendab hirmutunnet ja annab elujõudu.