Männi- või kuuseokstest saab punuda kauni jõuluvaniku
Kuidas vanikut punuda, seda õpetab aednik Maris Paalvelt. "Õhulistest männiokstest saab kena koheva vaniku. Aga kasutada võib ka elupuu, kuuse, ebatsuuga, nulu, kadaka või jugapuu oksi. Kui lõikasite koduaias just mõnda okaspuud, siis on sobiv materjal kohe võtta," jagab kogenud vaniku- ja pärjategija näpunäiteid.
Mida läheb vaja
Kui pikad oksad võtta, oleneb sellest, kui laia vanikut soovite: lühematest saab kitsama ja pikematest laiema vaniku.
Nööri kulub 1,5 korda rohkem, kui on vaniku pikkus.
Sobib paksem pakkenöör, hea, kui see ei ole libe. Seda saab ehituspoodidest osta kas või meetri kaupa. Kasutada võib ka keskmise paksusega pesunööri.
Pehme pärjatraadi saab osta hästivarustatud aianduspoest.
Hakkame punuma
Lõigake oksad ühepikkuseks. Hea, kui nöör on millegi külge kinnitatud, et see pingul oleks, siis on vanikut hõlpsam teha.
Võib punuda nii kahe- kui ühepoolse vaniku. Enamasti soovitakse ühepoolset, see on kergem ja tagumine pool ei paista enamasti ju ka välja.
Võtke kaks kuni neli oksakest ja kinnitage traadi abil nööri külge. Tõmmake kõvasti kinni.
Edasi võtke järgmine punt oksi ja asetage veidi kaugemale teise külje poole, kuid nii, et punt jääb osaliselt eelmisega kaetuks. Nii tuleb vanik kokkuhoidev ega jää üksikute puntidena rippuma, mis pole kena.
Kui tahate pikka vanikut, mille mõlemad otsad oleksid ühesugused, punuge algul ühelt poolt poole peale ja siis teiselt poolt. Keskkoht ei jää enamasti eriti välja paistma.
Vaniku otsas võib paar viimast punti asetada ka teistpidi, kuid see on paras nokitsemine.
Otstesse jätke pikemad nöörijupid, millega on pärast hea vanikut kinnitada.
