Pakasega kasuka sisse
“Pakasekangas on nagu kasukas, mille külmaga paned selga ja soojaga võtad ära,” teeb OÜ Aiaabi aednik Maris Paalvelt kujundlikult selgeks viltja soojustuskanga kasutamise lihtsa põhimõtte. “Märja kasuka sees ei taha keegi olla, seal hakkab külm, kuna märg materjal juhib soojuse ära.”
Maris Paalvelt, meie heitliku ilmaga talvel on ju pakasekangast üsna keeruline kasutada. Vahel sajab südatalvelgi ja pakane võib saabuda üleöö.
Seda küll, kuid pakasekangas on siiski hea soe asi suurema külma puhuks. Samuti on see alternatiiv kuuseokstele, mida linnas ja asulas oleva aia jaoks pole tänapäeval kusagilt võtta. Nii et kodus võiks pakasekangas ikka olla käepärast. Puhas ja kenasti kokku pakitud. Kui on lumevaene aeg ja oodata suuremaid miinuskraade, on väga hõlbus õrnemaid taimi sellega kaitsta.
Kuidas pakasekangas taimi kaitseb?
See on justkui XXI sajandi moodne tekk taimele. Kangas on valmistatud puuvilla ja sünteetilise kiu segust, meenutades veidi viltriiet. Kuiv kangas on imekerge ja hästi soojapidav. Kuivana laseb ta õhku läbi, ning kuna õhk liigub, pole seenhaigustel arenemiseks tingimusi. Kangas on küll kerge, kuid samas hästi tugev, seda on väga raske katki rebida. Lumekoorem ei tee talle midagi. Lisaks külmale kaitseb pakasekangas ka jäise tuule eest.
Kui kangas saab märjaks, siis pole temast enam kasu?
Vettinud kangas muutub raskeks ja kaotab soojustusvõime. Siis tuleb ta maha võtta ja ära kuivatada. Kui läheb jälle külmaks, siis on hea, kui kuiv soojust hoidev kangas on võtta. Tõsi, see on paras mängimine ja sobib juhul, kui inimene on aia jaoks kogu aeg olemas.
Kui märg kate jäätub, ei lase see enam õhku läbi ja taim võib lämbuda. Kanga võib katta ka mingi vettpidava materjaliga, et hoida selle all kuiva mikrokliimat. Väga oluline on piisav õhustus. Vertikaalseks katmiseks sobib kangas paremini kui tekina peenrale laotamiseks.
Millistele taimedele on kangast abi, kui pole paksu kohevat lund ja läheb krõbekülmaks?
Kanga võib ajutiselt peale visata maasikatele ja õrnadele püsikutele. Selle saab hõlpsalt ümber mässida roosidele. Põõsastest võib külm näpistada forsüütiaid, kukerpuid, kauni veigela ja nipponi enela sorte, astelpõõsast ehk iileksit. Ohus on paljud poogitud ilupuud. Kangast võib kerida ümber jaapani jm ilukirsside tüvede. Kõvemat külma kardavad jugapuu sordid. Hellemad on sügisel istutatud taimed, mille juured pole jõudnud veel laiali minna.
Kanga saab mugavalt ette riputada seina ääres kasvavatele ronitaimedele, kui seina külge või räästa alla on varem kinnitatud statsionaarsed konksud. Pakasekangast pole aga loomulikult mingit kasu, kui juured on kaitsmata.
Kuidas kangast taimele sättida?
See ei tohi olla otse vastu taime. Kangas pange toestusele nii, et alla jääb õhku. Üles ja alla tehke väikesed õhutusavad, sest liikuv õhk viib välja niiskuse ja hoiab kanga kuivana. Tugikepid torgake mulda muidugi juba enne maa külmumist. Raamistikuks sobivad bambuskepid, aga väga head sirged on ka näiteks sarapuu oksad. Neid saab lõigata kas või oma aia põõsast või hekist.
Mida teha, kui lumi sadas pakasekangale?
Las ta olla, siis on topeltkaitse. Kui on olemas toestus, siis ei lömasta lume raskus taime. Jälgige, et õhutusaugud oleksid lahti.
Mis on suurim viga, mida pakasekanga kasutamisel tehakse?
Mõni pakib taimed sisse juba hilissügisel. Siis need hauduvad tükk aega soojas, enne kui saabuvad tõsisemad külmad. Kangas sättige kohale alles siis, kui maa on külmunud ja miinuskraade püsi-valt 10−15.
