Leia endale sobivaim kartul
Üks valik, mille järgi endale sobivamat kartulit valida, on kindlasti maitse, samas aga tuleks lähtuda ka sellest, millise toidu jaoks kartulit valitakse.
Kartulisortide liigitamiseks on olemas järgmised kasutustüübid.
A – salatikartul. Tahke, kõva, pisut kleepuv ja ei lagune keetmisel.
B – tavaline lauakartul. Vähejahune, keeb ühtlaselt pehmeks, kuid ei lagune.
C – jahune lauakartul. Keskmiselt jahune, laguneb keetmisel peaaegu täielikult.
D – püreekartul. Jahune, kuiv, laguneb keetmisel peaaegu täielikult.
Kui vahel on soov teha friikartuleid, siis selle jaoks on olemas sobivaid ja vähem sobivaid sorte. Sobivamad on sellised sordid, mis imavad endasse vähem õli kui teised ja seega saab tulemuseks just need õiged friikartulid – pealt pruunikad ja krõbedad, sisult aga pehmed ja kindlasti mitte õlist läbi imbunud.
Kartulisordid kasutusotstarbe järgi koos kasutustüübi märgisega
ANDO – C/D
Sobib keedu-, püree- ja ahjukartuliks.
ANTI – B/C
Sobib keedu- ja salatikartuliks.
ANTS – B/C
Sobib keedu-, ahju- ja püreekartuliks.
BIRGIT – B
Sobib keedu- ja praekartuliks.
CAMPINA – A
Sobib keedu- ja salatikartuliks.
GALA – B
Sobib keedu-, püree- ja ahjukartuliks.
GRANOLAT – B
Sobib keedu-, püree- ja ahjukartuliks.
FLAVIA – B
Sobib keedu- ja friikartuliks, grillimiseks ja vahvlite valmistamiseks.
MARET – B/C
Sobib keedu- ja püreekartuliks.
PRINCESS – A/B
Sobib salati- ja keedukartuliks, praekartuliks ja vokiroogadesse.
REET – B/C
Sobib keedu- ja püreekartuliks.
PIRET – B/C
Sobib keedu-, püree- ja friikartuliks.
RED LADY – B
Sobib keedu- ja ahjukartuliks, vokiroogadesse.
ROMERA – B
Sobib keedu- ja ahjukartuliks, vokiroogadesse ja grillimiseks.
SATINA – B
Sobib keedu-, püree- ja ahjukartuliks.
SECURA – B
Sobib keedu- ja ahjukartuliks, grillimiseks ja vokiroogadesse.
SOLIST – B
Sobib keedu- ja praekartuliks.
TOSCANA – B
Sobib keedu- ja ahjukartuliks.
VARAJANE KOLLANE – C
Sobib keedu- ja püreekartuliks.
MTÜ Eesti Kartul
- Kui keedate kartuleid ilma kooreta, siis koorige need vahetult enne keetmist, sest vees seistes hävib
C-vitamiin kiiresti.
- Keetke kartuleid roostevabas või emailpotis.
- Täitke pott veega selles ulatuses, et vesi kataks kartulid napilt ning laske vesi keema.
- Asetage kartulid keevasse vett ning lisage maitse järgi soola.
- Laske kartuleid kuumal pliidil mulinal keeda 20−25 minutit, tugeval kuumusel keedetud kartulid ei lähe vesiseks.
- Kui kartulid on pehmeks keenud, kallake vesi ära ja pange pott ilma kaaneta 8−10 sekundiks kuumale pliidile ning seejärel raputage potti.
- Maitsestamiseks võib kartulitele lisada ka tillivarsi.
Kuidas kartulitest vitamiinid kätte saada?
Tervislikumad on vähem töödeldud kartulitoidud, ning nagu enamiku toiduainete puhul, on ka kartuli puhul põhisaladus ikka korralikus tooraines.
Suurem osa kartulis sisalduvatest vitamiinidest ja mineraalainetest on koores ja koore all. Niisiis tasub värsket kartulit koorimise asemel hoopis hoolega pesta ning valmistada koos koorega ja sügisel-talvel eelistada koorimist alles pärast keetmist.
Kevadel, mil ületalve seisnud kartulid kipuvad pehmeks muutuma ja kasvama minema, tuleks koor siiski eemaldada ja ka “silmad“ välja lõigata: rohelistes ja idanevates kartulites tekkiv solaniin on inimesele mürgine ja selliseid kartuleid tasub vältida või rohelised piirkonnad täielikult välja lõigata.
Kartul sisaldab rohkesti
C-vitamiini, süsivesikuid (näiteks tärklist), kaaliumi ja B3-vitamiini.
Süsivesikute rohkus teeb kartulist hea ja täisväärtusliku toiduaine – kõht püsib kaua täis. Kaalium aitab korras hoida südametegevust,
C-vitamiin toetab keha üldist immuunsüsteemi.
Kartul on väga mitmekesise koostisega toiduaine. Toidukomponentide mitmekülgsus annab talle erilise väärtuse.
Makaron seevastu on võrdlemisi ühekülgne toiduaine, mille peamised koostisosad on tärklis ja valk, mis tuleneb makaronide valmistamiseks kasutatavast nisujahust.
Keskmise kuivainesisaldusega kartul (kuivainet 21%) annab toiduenergiat 72−75 kcal/100 g. Makaronis sisaldub energiat aga 159 ja riisis 138 kcal. Makaron seob keetmisel keskmiselt 1−1,5kordse koguse vett ja seega väheneb kõikide toidukomponentide kontsentratsioon keetmisel seotava vee tõttu 2−2,5 korda (kuivade makaronide proteiinisisaldus väheneb 10,8%-lt umbkaudu 4,5−5,5%ni). Keedetud kartuli proteiinisisaldus näiteks on 1,8%, seega umbes kolm korda väiksem kui keedetud makaronides. Sellegipoolest on kartuli proteiin hoopis väärtuslikum, kuna sisaldab kõiki inimese organismile vajalikke aminohappeid. Kartuli proteiini peetakse bioloogilise väärtuse poolest võrdseks sojaoa proteiini vastava näitajaga. Kartul paistab silma suure lüsiinisisaldusega, makaronid ja riis sisaldavad seda märksa vähem.
Kartulit peetakse üheks peamiseks antioksüdantide allikaks. Tähtsaimad on polüfenoolid, askorbiinhape, karotenoidid ja tokoferoolid. Kahtlemata on oluline kartulis sisalduv toorkiud. Keedetud kartulis on kuni 1% kiudaineid, mis soodustab seedimist. Olulisim mineraalelement on kaalium (mugulas 0,3−0,4%), aga ka raud ja magneesium.
TASUB TEADA
Kuidas kartulikaloreid lugeda?
Põhiroana on kartul ideaalne just päeva esimesel poolel, siis jõuab keha kartulist saadava toiduenergia ka ilusti ära kulutada. Õhtuks sobib kartul pigem lisandina muu toidu kõrvale.
- Kartuli toiteväärtus 100 g kohta
Energiat Rasvu Valke Süsivesikuid Kiudaineid
70−80 kcal 0,1 g 2 g 16 g 1−3 g
- Kartulitoitude energiasisaldus 100 g kohta
Keedetud kartul Kartulipuder Praetud kartul Friikartul Kartulikrõpsud
u 74 kcal u 83 kcal u 130 kcal u 272 kcal u 530 kcal
