Assai – vili, mis nutab

Brasiilias Amazonase vihmametsades on üks tähtsamaid toidutaimi salat-euterpepalm (Euterpe oleracea), kelle viljad on oluline komponent kohalike elanike toidus.

Viimastel aastatel on palmi viljad kogunud kuulsust ka kodunt kaugemal ning muutunud nõutud kaubaartikliks loodus- ja tervisetoodete turul mitmel pool maailmas.

Salat-euterpepalmi vilju tuntakse nimetusega acai või assai. Vilja nimetus on kohandatud kohalikust tupianikeelsest sõnast iwaca’i, tähendades tõlkes vilja, mis nutab. Niinimetatud assai pisarad ehk viljadest saadud mahl ja ekstrakt on väga hinnalised loodustooted, mis moodustavad mitme Brasiilia hõimu toidust üle 40%.

Salat-euterpepalm kuulub palmiliste (Palmae) sugukonna seitsmeliigilisse perekonda. Euterpepalmid on looduslikult levinud Väikestest Antillidest ja Kesk-Ameerika lõunaosast läbi Brasiilia kuni Peruu ja Boliiviani.

Euterpepalmid kasvavad kõige meelsamini üleujutatud tõusualadel. Oma erilise nim on palmiperekond saanud Vana-Kreeka muusa Euterpe järgi, kes oli vabameelsete kunstide ning loojate jumalanna ja muusika muusa.

Salat-euterpepalm on 15−30 m kõrgune saleda tüve ja sulgjate lehtedega graatsiline palm. Tema lehed on kuni 3 m pikad. Väikesed hallikasvalged õied on koondunud suurtesse, umbes 90 cm pikkustesse õisikutesse.

Vilikonnas valmib 500−900 vilja. Vili on väikese viinamarja suurune kerajas mustjasvioletne luuvili, mille ümbermõõt keskmiselt 25 mm. See sisaldab ühte 7−10 mm suurust seemet, mis moodustab viljast 80%.

Igapäevatoit kohalikele

Salat-euterpepalmi viljaliha on väga vähe, see ümbritseb seemet umbes 1 mm paksuse kihina. Valminud vilja väliskest on mustjasvioletne.

Palm kannab vilja kaks korda aastas. Assaid on iseloomustatud kui šokolaadi- ja kirsimaitselist ning kerge mulla kõrvalmaitsega vilja. Tarvitatakse nii värskeid kui külmutatud vilju, peale selle tehakse neist ka mahla ja püreed. Mahlale lisatakse soovi korral suhkrut või mett ning maniokijahu.

Assaimahl on toitev ja jõuduandev jook, mis kuulub euterpepalmi kodumaal inimeste igapäevasele toidulauale. Mahl annab kohalikele elanikele toimetulekuks vajalikku energiat, elujõudu ja tervist.

Brasiillased tarbivad assaist tehtud püreed nii soolaste kui magusate roogade koostises. Assaipüreed lisatakse pajaroogadele, putrudele või magustoitudele, seda kasutatakse ka jäätise ja maiustuste maitsestamiseks.

Assaimahlast valmistatakse likööre, veine ja kohalikke rituaalseid jooke. Maitsev assaivein ja
-mahl on kohalikele elanikele olulisim metsasaadus ja tuluallikas puidu kõrval.

Kuna üleilmne nõudlus assaisaaduste järele on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, on tekkinud vajadus hakata euterpepalme laialdasemalt kasvatama ning nende viljadest valmistatud saadusi ülemaailmselt kaubastama.

Alates 1990. aastast on assaimahl ja teised saadused kasutusel mitmel pool maailmas tervise- ja energiajookide, segujookide, smuutide, limonaadide ja karastusjookide koostises.

Mahl tervise heaks

Elavat huvi assaisaaduste järele on tekitanud viljade kõrge antioksüdantide sisaldus, samuti leidub viljades märkimisväärses koguses A- ja C-vitamiini, kaltsiumi ning rauda.

Assaisaaduste kasutamine on
senistel andmetel andnud häid tulemusi kehakaalu langetamiseks, une kvaliteedi parandamiseks, energia suurendamiseks, immuunsüsteemi tugevdamiseks, stressi ennetamiseks ning ka selle maandamiseks.

Kuna assaimahl rikneb kergesti, on peamine viis transpordiks külmkuivatus, millega säilivad ka kõik toitained. Assaisaadusi kasutatakse nii toiduks kui ka ilu- ja kosmeetikatoodetes kreemide, pesemisvahendite, toonikute ning meigitoodete valmistamisel.

Toidutaimena tuntakse ka söödavat euterpepalmi (E. edulis), kelle noori lehti ehk palmikapsast süüakse nii värskelt salatina kui ka marineeritult.

Euterpepalmi õienuppe kasutatakse samuti toiduks, sageli marineeritult.

Euterpepalmi saadustest valmistatud õli on kasutatud kohalikus rahvameditsiinis juba üle 500 aasta. Lisaks sellele on assaiõli aidanud inimesi kõhulahtisuse korral ning palmist saadud õlikompresse on kasutatud palaviku alandamiseks.

Euterpepalmide puit on piisavalt hea, et seda kasutada ehituspuiduna, mööbli, sööginõude ja tööriistade valmistamiseks, seemneid aga on edukalt tarvitatud loomasöödaks või bioloogilise väetisena.

Lehtedest on tehtud katuseid, lehekiust peakatteid, harju, korve ja muud vajalikku.

Seega on tegu tõeliselt väärtusliku taimega, millel on niihästi tervist turgutav kui energiat andev toime, kuid ka praktiline väärtus igapäevases majapidamises.