Kahjurid satuvad toataimedele väga erinevaid teid pidi. Enamasti tulevad nad või nende munad kaasa koos uute taimedega või pistokstega. Aga nad võivad sattuda taimedele näiteks koju toodud lõikelilledega, ajatamiseks mõeldud okstega või puu- ja köögiviljadega.

Uue taime garantiinis hoidmine ja regulaarne toataimede ülevaatus aitab leida pahalased üsna varakult ning säästab taimi massilisest rünnakust. Vajadusel saab tarvitusele võtta abinõud kahjurite tõrjumiseks, olgu selleks siis äranoppimine, tõrje looduslike või keemiliste vahenditega. Taimede lähemalt uurimisel on tõhusat abi luubist.

Talvisel ajal, mil enamik toataimi on puhkeseisundis, pole kahjurid kuigi aktiivsed. Mida kevadepoole, seda aktiivsemaks kahjurid muutuvad. Kahjurid ise ei pruugi sugugi silma paista. Küll aga ei jää märkamatuks nende poolt põhjustatud kahjustused lehtedel ja õitel – kummalised täpid, plekid, kühmud on justkui sõrmejäljed, mis nende olemasolu reedavad.

Järgnevalt väike loetelu enamlevinud kahjuritest toataimedel ning nende kahjustused.

Kasvuhoonekarilane. Hõbevalgete, katusekujuliselt koos olevate tiibade tõttu on kasvuhoonekarilast lihtne ära tunda. Enamasti peidavad nad endid noorte ja mahlakate taimelehtede alumisele poolele. Kui vähegi liigutada või raputada taimelehti siis tõusevad nad kohe lendu ja maanduvad peagi tagasi taimele. Karilaste pikergused, rohekad ja poolläbipaistvad munad asuvad samuti lehe alumisel küljel. Kahjustuse tulemusena on lehepind mesinesterikas ja kleepuv, lehepinnale tekivad kollakad täpikesed, leht võib kahjustuse tulemusena krussi tõmbuda.

Punane kedriklest. Kui taimel tegutsevad kedriklestad, siis on lehe pealmisel küljel väikeseid kollased täpikesed, kahjustuse süvenedes muutuvad lehed kollakaks ja kuivavad. Lehe alumisel küljel on näha kedriklestale iseloomulik võrgend. Kedriklest ise on pisike ning tema lähemaks uurimiseks tuleks appi võtta luup. Ainult talvituv punane kedriklest on punast värv, vastsed aga hoopis heledad valkjas-rohelise värvusega. 

Puudertäi e villtäi. Leides taimelt kahtlaseid vatitupsusarnaseid moodustisi, võib kindel olla, et taimel tegutsevad puudertäid. Nende vatitupsu meenutavate moodustiste all peidavad end emased putukad koos vastsetega. Enamasti peidavad nad endid lehekaenaldes ja mujal raskesti ligipääsetavates kohtades.

Ripslased. Hõbevalged täpikesed-laigukesed õitel ja lehtedel ning hiljem kahtlaselt kolletuvad ja maha varisevad lehed viitavad ripslaste olemasolule. Nende pisikeste tegelaste avastamiseks oleks targem appi võtta luup.

Lehetäid. Silmaga hästi nähtavad lehetäid on kõigile tuttavad. Kiiresti paljunedes moodustavad tihedaid kolooniaid. Enamasti imevad nad taimemahla kevadistel noortel ja mahlakatel taimeosadel, olgu nendeks siis lehed, võrsed või õiepungad. Kahjustuse tulemusena keerduvad lehed krussi ja õiepungad känguvad. Imemise tulemusena taimele tekkiv mesikaste soodustab tahmkatteseente levikut, mis omakorda rikub taime välimust. Kleepuvat eritist võib lisaks taimedele leida ka aknalaualt.

Kilptäid. Taimelehtedelt võib leida veidraid, lehepinnast kõrgemaid pruunikaid moodustisi, mida on küünega võrdlemisi lihtne maha kaapida. Tegemist on suguküpsete emastega, kes on end kinnitanud taimelehtede ja võrsete külge. Pealt on nad kaitstud vahaja kilbiga, mis täiskasvanud emast ja noori isendeid väliste mõjude eest kaitseb.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid