Millised tervisemured kimbutavad pelargoone?
Tervisehädasid põhjustavad eelkõige valed hooldusvõtted ja ebasobiv kasvukoht, kuid tervisehädade põhjustajaks võivad olla ka kahjurid.
Kahjuritest maiustavad pelargooni lehtedega nii lehetäid, karilased, puudertäid e villtäid kui kedriklestad. Taimemahla imedes ning seeläbi lehti kahjustades muutuvad lehed haigustekitajatele vastuvõtlikuks. Lehti kahjustavad ka mitmesugused röövikud. Kahjurite tõrjeks võib kasutada nii taimseid leotisi kui käsimüügis saada olevaid keemilisi preparaate. Röövikute tõrjeks piisab, kui nad lihtsalt käsitsi ära korjata.
* Kui pelargooni lehed kuivavad vaid äärtest, on tegu niiskusepuudusega. Liigse niiskuse korral on lehed pehmed ja kipuvad mädanema. Mõlemal juhul võib taim ka lehti langetada. Probleemi vältimiseks kasta taime regulaarselt, lastes mullal vahepeal kuivada. Pelargoon talub paremini kuiva õhku ja kuiva mulda, kui märga mulda ja kõrget õhuniiskust. Märg muld ja kõrge õhuniiskus soodustab paljude haigustekitajate arengut.
* Lehe äärte punakaks muutumisel on põhjuseks liialt madal kasvukoha temperatuur nii toas või õues. Abiks on toas oleva taime eemale tõstmine jahedalt aknalaualt. Õuetaimed katta jahedatel, öökülmaohuga öödel kattelooriga või tuua soojemasse ruumi.
* Valgusepuudusel langetab taim lehti, varred muutuvad heledaks ja alt lehtedest lagedaks. Pelargoonid vajavad kasvamiseks palju valgust. Kehvade valgusoludega kasvukoht pole pelargooni jaoks.
* Mitteõitsemise põhjuseks on eelkõige toitainete puudus, aga ka vähene valgus. Rohkeks õitsemiseks vajavad pealrgoonid palju valgust ja päikest. Aktiivse kasvu ja õitsemise ajal kasta pelargoone sobiva väetiselahusega (spetsiaalne või õitsvatele taimedele mõeldud) kord nädalas. Lämmastikurikas väetis ei sobi, see soodustab vaid lopsakat kasvu.
* Purpurpunaseks tõmbuvad lehed, kui tegu pole taime eripäraga, on põhjustatud äkilisest eredast päikesest ja suurtest ööpäevaringsetest temperatuuri muutustest. Ajapikku, kui taim päikesega harjub, pole see enam probleemiks. Seetõttu tuleks taimi enne lõplikku õueviimist välisõhuga harjutada.
* Taimevarte tumenemisel ja kortsumisel võib süüdi olla tõusmepõletik. Viimane kimbutab peamiselt noortaimi kuid võib esineda ka vanematel taimedel. Lisaks tumenenud ka krimpsus vartele närbuvad ja surevad ka lehed. Haigestunud taimed tuleks hävitada, nad ei sobi pistikute võtmiseks. Taimede kasvatamisel vältida kahtlase päritoluga mulda ning liigniisket keskkonda.
* Kui taimeosad on kaetud valge jahutaolise kirmega, on tegu jahukastega. Tõsisema nakkuse korral kolletuvad lehed, ning varisevad enneaegselt, kogu taim võib longu vajuda.
* Botrytis cinerea poolt põhjustatud hahkhallitus on seenhaigus, mis nakatab eelkõige vanemaid, kahjustunud ja surnud taimeosasid. Rohkelt esineb vihmaperioodil õisikutes kus on vanu kroonlehti. Haiguse vältimiseks piisab, kui regulaarselt eemaldada kolletuvad lehed ja äraõitsenud õied ning kasvatamiseks valida kohad, mis ei oleks liialt niisked. Haigust soodustab ka piserdamine (vihm), liigne kastmine ja taimede liiga tihe seis.
* Pelargooni-rooste tekitajaks on seen Puccinia pelargonii zonalis. Haigestunud taime lehtede alaküljel on iseloomulikud roostepustulid, tugeva nakkuse korral langetab taim ka lehti ning õitseb kasinalt. Nakatumist soodustab niiske keskkond ja pidevalt märjad lehed. Märgates esimesi haigustunnustega lehti, tuleks need viivitamatult eemaldada.
