Kui kuuking hakkab keikisid (keiki on havaikeelne sõna ning tähendab last või titte, aianduses kutsutakse nii orhidee vartele kasvavaid tütartaimi) kasvatama, uurige taime tervist. Tütartaimede kasvatamine ehk vegetatiivne paljunemine on taime jaoks kindlaim viis järglasi anda ja püsima jääda. Õitsemine, seemnete valmimine ning taimeks kasvamine võtavad tunduvalt kauem aega. Seega võib keiki olla kiduva taime tunnuseks, kuigi see ei pruugi nii olla. Osa hübriide on oma vanematelt päritud soodumuseanda ohtralt tütartaimi.

Niisiis: esmalt veenduge, kas juured värvuvad potis kastmiste vahel halliks ning kastmisel kenasti roheliseks. Pruunid juured on mädanenud ning selle seisundi sagedasim põhjus on ülekastmine. Ka võivad juured hävida liiga tugeva väetiselahuse toimel. Kõige kurvemal juhul on aga substraadi pind kaetud sädelevate soolakristallidega ning ainsaks elusolendiks on kortsus lehtedega taime õievarrel asuv keiki.

Kui taim pakatab tervisest, vaadake edasi keikit ennast: kas tal on juba paar umbes 5 cm pikkust juurekest? Kui mitte, siis taim ema küljest eraldatult ellu ei jää.
Juurteta tütartaime alla õievarre külge võiks kinnitada tutikese sammalt (kasvõi kinnitusklambriga) ning hoida seda niiskena. Paari nädalaga peaks siis juurealgmed nähtavale ilmuma. Kui on kasvanud vähemalt kaks viiesentimeetrist juurekest, ongi aeg keiki eraldada. Kuukingakeikisid ei maksa püüda küljest keerata, kindlam on lõigata õievars võimalikult keiki lähedalt ära. Lõikepinnale võiks raputada kaneeli või puusöepulbrit: nii paraneb haav kiiremini.

Beebid mulda

Istutamiseks sobib kõige paremini läbipaistev orhideepott, aga häda korral võib kasutada ka mistahes muud plastist anumat, ainult potipõhja tuleb siis kindlasti augukesed teha. Nii saab liigne kastmisvesi välja voolata. Ka ei tohiks anum olla liiga suur, piisab umbes jogurtitopsi mõõtu nõust. Istutusseguks sobib peenetükilisem substraat. Kindel on kasutada juba harjunud segu, milles teie taimed end hästi tunnevad. Firmade DCM ja Kekkilä orhideesubstraadid tunduvad mulle müügilolevatest sobivaimad. Virgemad kasvatajad segavad substraadi ise: tavaliselt männikoore-, lehtpuusöe- ja turbasamblatükikestest. Noortaimedele tehakse vastav segu tavalisest suhkrutükimõõdust poole peenematest tükikestest.

Istutamine on lihtne. Asetate taime potti ja hoiate seda ühe käega paigal, teisega käega aga raputate samal ajal ettevaatlikult substraati juurte vahele. Jõuga suruda ei tasu, piisab, kui potti aeg-ajalt vastu lauda koputada. Midagi halba ei tee ka juurte vahele jäävad väikesed tühimikud, orhideesubstraadi tähtsaim komponent ongi õhk. Poti põhja ja töö käigus ka keskele võiks panna mõned väiksemad söetükid, mis teevad kasvusegu õhulisemaks.
Pärast istutamist ei maksa taimehakatist paar päeva kasta, laske võimalikel haavakestel enne paraneda. Seejärel võib juuri ettevaatlikult sooja veega pritsida. Mõnda aega ongi parem kasta mitte uputades või kannuga, vaid justnimelt pritsiga: taimele on sobib kõige paremini kergelt niiske, mitte soiselt märg substraat. Sellise kastmisviisi puhul kuivab pott aga kiiremini läbi, seega tuleb taime sagedasemini jälgida ja pritsida. Noortaimede kasvatamine ongi veidi töömahukam nagu muugi lastehooldus.

Väetis ja valgus

Kui on näha, et juurekesed kasvavad aktiivselt, võite alustada ka tavalisest poole lahjema väetiselahusega kastmist. Väga hästi mõjub väetamine lehtede kaudu (ehk lehti piserdades), kuid sel juhul tuleb protseduur läbi viia hommikupoolikul, et taim jõuaks õhtuks kuivada ning hoolitseda, et lehtede vahele ei jääks vett. Vastasel juhul on tagajärjeks seenhaigused või mädanik. Küll aga võib taimede ümber hoida veidi kõrgemat õhuniiskust, näiteks asetades taime(d) kivikeste või keramsiidiga kaetud alusele ning hoides sellel pidevalt veidi vett. Kuuma radiaatori kohal aknalaual tagab see väikese aurumise.

Noortaim vajab parajal määral valgust, ideaalne kasvukoht on otsese päikesepaisteta aknalaud. Kui tegemist on väga hämara elamisega, andke pimedamal ajal lisavalgust kas või päevavalguslambiga, mis taime vähesel määral ka soojendab. Umbes 10 tundi päevas on täiesti sobiv. Kevadsuvel tavaliselt piisab aknast tulevast valgushulgast.

Artikkel ilmus k.a. Maakodu jaanuarinumbris

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid