Sagedasemad köögiviljade säilitushaigused on valgemädanik, hahkhallitus, märg- ehk baktermädanik ja porgandi mustmädanik. Viimasega ei kaasne küll ebameeldivat lõhna.

Valgemädanik
See tõbi, mille haigustekitajaks on Sclerotinia sclerotiorum ja teised mügarliudiku (Sclerotinia) liigid, kahjustab paljusid kultuure juba kasvu ajal. Hoiuruumis tekib kahjustatud juurviljadele ja kapsapeadele pruunikas kuni mustjas kude, hiljem areneb sellele valge vatitaoline seeneniidistiku kirma. Mõne aja pärast tekivad mütseelile algul heledamad, hiljem mustad mügarad ehk sklerootsiumid.

Köögivilju võib hoidlas ühel ajal rikkuda mitu seenhaiguste tekitajat, siis näeb haigel viljal korraga tumerohelist, pruunoliivjat vm kirmet. Kahjustatud köögiviljad lähevad peagi mädanema.
Haigustekitajad satuvad hoidlasse koos mulla või saagiga. Eriti tugevasti kahjustab valgemädanik porgandeid, need lähevad siis pehmeks ja libedaks. Haigestunud kohtadele ilmub valge pehme seeneniidistik, vananedes muutub see mustjaks. Seeneniidistikule tekivad veetilgad.

Hästi levib valgemädanik kõrge õhuniiskusega hoiuruumis ja seda kiiremini, mida kõrgem on temperatuur. Valgemädaniku levikut aitab piirata see, kui korjate hoidlast järjekindlalt ära nakatunid juurviljad.

Hahkhallitus
Hahkhallitus (Botrytis spp) kahjustab eelkõige kapsast, porgandit ja sibulat. Haigestunud kapsapeadele ja porganditele tekivad vesised, kiiresti suurenevad mädanikulaigud, mis kattuvad halli koheva ja tolmava hallituskorraga. Hiljem tekib hallitusel palju väikesi (1-5 mm) mustjashalle seenemügaraid.

Nakatunud kapsad ja porgandid mädanevad märgmädaniku-tüübiliselt. Peedil ja kaalikal areneb hahkhallitus kuivema mädanikuvormina. Sibulal pehmeneb tavaliselt algul kaelaosa, nakkuskohad vajuvad veidi sisse ja muutuvad kollakasroosaks. Tundub, nagu oleks sibul ära keedetud. Soomuste vahele ja sibula pinnale moodustub seejärel hall tolmav hallituskirme. Juba kasvu või koristusajal saadud nakkust soodustavad märg raske muld ja lämmastikuga üleväetamine.

Hoidlas haigestuvad esmalt kahjustatud köögiviljad, samuti rohelistest kattelehtedest vabastatud kapsapead, närbunud porgandid ning halvasti kuivatatud sibulad.

Märgmädanik
Märg- ehk baktermädanikkutekitavad bakterid (Erwinia carotovora ssp. atroseptica sün E. atroseptica) nakatavad kartulit, kapsast, peeti, porgandit, kaalikat jt. Köögiviljad võivad nakatuda juba põllul. Algul tekivad kartulimugulatele vesised laigud, hiljem muutuvad mugulad limaseks väävlihaisuliseks massiks. Porgandil algab mädanemine tipmisest otsast ja varsti on porgandi asemel haisev limane puder. Mädanik levib kiiresti.

Märgmädaniku nakkust ja levikut soodustavad aiaviljade vigastused, kartulil haigestumine pruunmädanikku vms haigusesse, väga märg ja raske muld jm. Hoiuruumis levib mädanik kontaktnakkusena, seda soodustavad suur õhuniiskus (95-100%) ja vee sattumine köögiviljadele, näiteks kondensvee tilkumine halva soojuspidavusega laest. Märgades kohtades tekivad mädanikupesad, mis hävitavad ruttu kogu hoiule pandud saagi.

Porgandi-mustmädanik
Porgandi mustmädaniku (Alternaria radicina) kahjustus algab tavaliselt porgandi ülemisest otsast, harvem külgedelt või tipust.

Haigustunnuseks on hallikasmustad, kergelt sissevajunud laigud, mille all porgandi kude tumeneb. Laigud süvenevad järk-järgult, nende pinnale moodustub seene rohekashall või mustjas eoskirme.
Haiguslaikudel on juurika kude kõva ja kuiv, läbilõikes süsimust. Porgandid kõdunevad aeglaselt, jäädes seejuures kõvaks. Haigus satub hoidlasse koos nakatunud juurviljadega. Keldris kandub mustmädanik edasi ainult siis, kui hoiuruum on korraga liiga niiske ja soe.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid