Vastab

KADRIN LINNA

Talvistes tubastes oludes langetab sidrunipuu lehti sageli. Vähese valgusega ajal, kui taime lehed hakkavad kolletuma, arvatakse, et seda põhjustab vähene kastmine. Eriti halb, kui noore puukese istutuspott asetseb nägusas ümbrispotis. Siis jääb märkamatuks ka pottide vahele valgunud vesi. Kui soojas kuiva õhuga ruumis pealmine mullakiht kiiresti kuivama kipub, valatakse ikka jälle vett juurde.

Nii osutatakse taimele karuteene. Liigselt märg ja ka õhuvaene muld kahjustab juuri ning soodustab lehtede varisemist. Sellise ülehoolitsuse all kannatavad sageli paljud õitsvad toalilled ja muud rohelised taimed. Sellepärast kontrollige aeg-ajalt, ega ilupotti ole jäänud seisvat vett. Hoopis harvem langetab sidrunipuu lehti liigse mullakuivuse pärast. Samuti võib olla tegu kahjuritega – kedriklestade, vill- ja kilptäidega.

Kuigi sidrunipuu vajab õhurikast ja valget kasvukohta, võib teda häirida äkiline temperatuuri- ja valgustingimuste muutus ning külm õhuvool avatud aknast. Kevadtalvise ereda päikese asemel eelistab ta hajutatud valgust.

Lehtedeta jäänud sidrunipuud hoidke jahedas ruumis, kus õhusooja ainult 5–10°. See soovitus kehtib just noore, aga ka mitte veel vilja kandnud vanema taime puhul. Valgusel polegi seejuures erilist tähtsust. Kastke harva, ainult nii palju, et muld ei muutuks tuhkkuivaks. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et pärast mitmekuulist seismist kütteta trepikojas
(5–6°) hakkas kümneid aastaid kasvanud igihaljas puuke siis esimest korda õitsema. Pealegi oli see tema alaline kasvukoht, kus talvel tavaliselt sooja 10°, aga erakordselt kaua kestnud pakasega langes ruumi temperatuur paratamatult madalamale, kui seda oleksin soovinud.

Kevadel lehtib jahedas hoitud puuke tavaliselt uuesti, välja arvatud juhul, kui juured on kauasest veevaegusest kahjustatud või liigse niiskuse ja kõrge toitainete kontsentratsiooni tõttu hävinud. Hukkunud juurestikuga taime enam ellu ei ärata.

Kahjuks ei tea, millal taime viimati väetasite. Loodetavasti te ei väetanud taime siis, kui märkasite lehtede kolletumist ja varisemist, sest taimi võib väetada ainult aktiivsel kasvuperioodil.

Talvepuhkuse läbinud taim viige uuesti sooja valgustatud kohta, kus sooja püsivalt 18°.

Hakake teda esialgu tagasihoidlikult kastma, ja kui mõne aja möödudes tekivad uued lehed, võite väikestes annustes väetist anda. Kastmiseks kasutage pehmet vett. Kare ehk lubjarikas vesi tsitrustele ei sobi, kuna liigne kaltsium mullas häirib toitainete omastamist ning pärsib seega kasvu ja arengut. Suvel piserdage toas olevat taime ka veega, võimalusel paigutage ta õue.

Selleks et sidrunipuu harunema võiks hakata, peate ise ladva kärpimisega kaasa aitama. Elujõulisel noorel taimel soovitatakse veebruaris-märtsis ladvaosa maha lõigata, kuid alles peaks jääma
4–7 lehega osa. Kiratseva puu korral peaksite nüüd kärpimise veidi edasi lükkama.

Saare-Tõrvaaugu talu peremehe Harri Poomi sõnul vajavad kõik tsitrused vähemalt poolteise kuu pikkust talvepuhkust, mida võib jaheda kasvukoha puudumisel asendada kunstpõuaga soojas toas. Sel juhul peab mulla temperatuur olema kogu aeg vähemalt 18°. See takistab uute võrsete teket, kuid stimuleerib õiepungade arengut nii nagu puhkus madalamas temperatuuris.

Samas on väga tähtis hoida mullaniiskus sellisel tasemel, et olles kuivapoolne, ei põhjustaks see lehtede varisemist, aga ei soodustaks ka kasvu algust.

Niisugust suurt valvsust eeldavat režiimi on kindlasti tülikam pidada, kuid hea tahtmise korral on seda võimalik teha.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid