Esimese sammuna uuriti teedes erinevate fenoolide koostist. Selgus, et valikusse sattunud teedest kolmes polnud üldse piparmünti, teetaimena oli nende puhul kasutatud hoopis rohemünti.

Seejärel valiti välja seitse teed, millega tehti laborikatseid, uurides, kuidas mõjutab kõige tavalisem piparmünditee kopsuklamüüdiat põhjustava bakterikultuuri Chlamydia pneumoniae kasvu.

Tihti kipuvad inimesed pidama kopsuklamüüdiat seotuks suguhaiguse klamüdioosiga. Tegelikult kahel haigusel seost pole, suguhaigust põhjustab sama perekonna bakter Clamydia trachomatis.

Kopsuklamüüdiabakter põhjustab erinevaid hingamisteede haigusi, näiteks bronhiiti ja kopsupõletikku. See bakter on väga levinud, peaaegu kõik inimesed haigestuvad oma elus mingisse selle bakteri poolt põhjustatud haigusesse. Raviks kasutatakse antibiootikume, näiteks doksütsükliini.

Kuivõrd pole olemas sellist antibiootikumi, mis oleks mõeldud spetsiaalselt kopsuklamüüdiale, siis on vajadus uute ainete järele, mida saaks selle haiguse tõrjumiseks kasutada, rõhutavad teadlased oma artiklis.

Uuring on osa Karmen Kapi tulevasest doktoritööst. Tartu Ülikooli farmaatsiainstituudi dotsent Ain Raal, Karmen Kapi juhendaja, ütles, et praegu ei saa ta kedagi kutsuda üles piparmünditeed jooma, et selle abil kopsuklamüüdiat tõrjuda.

“Meil on tehtud katseklaasikatsed ja keegi pole inimeste peal uurinud, kas piparmünditeel on seal ka samasugune mõju,” märkis ta.

Seitsme erineva piparmünditee mõju katseklaasis kasvavale kopsuklamüüdiabakterile oli üsna erinev. Täielikult ei saanud bakterikultuurist jagu ükski tee, parim tulemus oli bakterite kasvu vähendamine ligi 70 protsenti. Kõige nõrgema mõjuga tee suutis bakterite kasvu kärpida viiendiku võrra.

Raali sõnul on kavas edasi uurida ka teisi mündiliike, et leida tugevaima bakterivastase mõjuga taimed.

Lisaks teele on piparmünt tihti ka maiustuste koostises, aga seda lisatakse ka näiteks hambapastadele. Kui uuringuid peaks saatma edu, võiks tulevikus olemas olla näiteks imemiskommid, millel on kopsuklamüüdia eest kaitsev toime, pakkus Raal.

Artikkel ilmus ajakirjas Food Research International.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena