Spargelkapsa kasvatamisest
Vastab
KADRIN LINNA
Aprilli esimesel dekaadil ongi spargelkapsa külviks paras aeg. Idanemiseks vajalikus soojuses (18–20°) tärkab külv üsna ühtlaselt. Nädala pärast pikeerige tõusmed topsikutesse. Pikeerimine soodustab spargelkapsa nõrgavõitu juurestiku paremat arengut. Mõned asjatundjad soovitavad küll külvata seemet paari-kolme kaupa istikukassetti ja hiljem üks tugevam taim kasvama jätta ning ülearused kõrvalt ära näpistada. Mina niisugust külviviisi ei poolda, kuna suurendab asjatult seemnekulu ega erguta juurekasvu.
Pärast pikeerimist hoidke taimi endiselt valges ja soojas (18–20°). Nädala möödudes asetage taimed jahedamasse ruumi, milles sooja 16–17° ringis, et väljavenimist takistada. Noori taimi kahjustab järsk temperatuurimuutus ning madalam temperatuur (juba 13°) rikub tundliku kasvupunkti. Istikuperiood kestab 30–35 päeva.
Kui tavaliseks istutusajaks mais pole ilmastikuolud veel sobivad, võivad toas ette kasvatatud taimed siiski välja venida või veelgi halvemal juhul puituda. Niisugustelt ülekasvanud istikutelt pole normaalset saaki loota. Seepärast soovitaksin toas külvata seemneid kahes jaos – aprilli algul ja keskel. Jahedas kasvades moodustub istikul vähem lehti. Ideaalne temperatuur istikute ettekasvatamiseks on 15°.
Avamaale istutamisel tuleb järgida külvikorda ja viljavaheldust. Nii nagu kõigile kapsaliikidele, ei sobi ka spargelkapsale eelviljaks kaalikas, naeris, redis ja rõigas. Ristõielisi võib samale kasvukohale istutada alles pärast nelja aasta möödumist. Koduaias sobivad eelviljaks sibul, küüslauk, porru ja kartul.
Spargelkapsas eelistab kasvuks sügavalt haritud kerget huumusrikast liivsavimulda, millel on neutraalne või nõrgalt leeliseline reaktsioon (pH 6–8). Kui eelkultuur pole sõnnikut saanud, andke maapinna ettevalmistamisel kõdusõnnikut või rammusat kompostmulda. Väetamisel on vaja teada, et peale põhiväetise vajavad kapsad mitmesuguseid mikroelemente, eriti boori. Sellepärast kasutage mikroelementidega kompleksväetist.
Tavaliselt istutatakse taimi vao harjale, kus muld kiiremini soojeneb. Sel juhul kuivab muld päikese ja tuule mõjul ka rutem, spargelkapsal on aga suur niiskusevajadus.
Põllumajandusteadlane Malle Järvan soovitab oma kogemustele tuginedes istutada spargelkapsaistikud hoopis vao põhja ning katta kohe pärast istutust kattelooriga. Nii säilitate niiskust ja hoiate kahjurid eemal. Katteloor jätke taimedele 4–5 nädalaks, kuni kapsakärbse esimene põlvkond endast enam ohtu ei kujuta.
Vao põhja istutatud taimi vahega 50 cm kastke korralikult. Pärast vee mulda imbumist katke istutuslohud mullaga, siis pole kastmisega vaja niipea kiirustada. Iga kastmiskorra järel kobestage, sest taimed on mullakooriku suhtes tundlikud. Muld vajab kobestamist ka suurema saju järel. Katteloori eemaldamise ajaks on vaohari madalamaks tõmmatud ja kastmise-muldamise järel on tekkinud taime varrel toitumist parandavaid lisajuuri. Enne viimast muldamist andke turgutuseks 15–20 g ammooniumsalpeetrit 1 m²-le, sest intensiivse kasvu ajal on lämmastik vajalik saagi moodustamiseks. Pärast väetamist ja vaoharjalt tõmmatud mullaga segamist jäävad taimed kasvama tasasele maale.
Hilisemate väikeste kõrvalõisikute arenemiseks andke pärast peavarre tipus moodustunud õisiku eemaldamist veel kord või kaks ammooniumsalpeetrit või karbamiidi ca 10 g 1 m² kohta. Liigne lämmastik paneb peamiselt lehed vohama ega soosi õisikute are-
nemist.
Sügisese saagi jaoks külvake spargelkapsas peenrale juuni keskpaigas, kasvukohta istutage juulis. Kui teete külvi mais avamaale, nagu teile soovitati, siis katke need ka kattelooriga.
Sademetevaesel ja palaval suvel peatub kevadel istutatud taimede kasv ajutiselt, kuid ilma muutudes saavad nad uue hoo sisse.
