Ürdiistandik aknalaual
Kas osta ürtide noortaimed aiakeskusest või kasvatada need ise seemnest üles? Näiteks rosmariin ja tähklavendel, mis idanevad aeglaselt ja ebaühtlaselt, on mõttekam osta taimena, basiilikute ja liivateede sirgumist on aga hulga vahvam jälgida oma aknalaua istandikus.
Kuidas maitsetaimi kodustes tingimustes ise seemnest kasvatada, selleks annab näpunäiteid Tamme talu ürdiaia perenaine Heli Viedehof.
Millal on õige aeg ettekasvatusega alustada: liiga vara külvatud taimedel läheb aknalaual ja ka potis kitsaks, liiga hilja alustades hakkab ka saaki hiljem saama.
Enamikul liikidel kulub taimede kasvamiseks sõltuvalt tingimustest 4–7 nädalat. Soodsates idanemisoludes, kui soojust on 25–29 kraadi, tärkavad seemned väga ruttu. Näiteks basiilikud, liivateed, meliss ja majoraan on üleval juba 4–6 päevaga. Kui on jahedam, alla 18 soojakraadi, võib tärkamiseks kuluda mitu nädalat.
Milline külvimuld valida?
Kõige sobivam on ühtlaselt peenike külviturvas. Mina segan poest ostetud turbale tavaliselt juurde puhast peenikest liiva, laias laastus 1:1 kaalu järgi. Liiv teeb turba koredamaks ning see ei muutu kuivades kõvaks känkraks. See on eriti oluline just aknalaual istikuid kasvatades. Samuti on sellisest substraadist hiljem pikeerides taimi lihtsam kätte saada. Turbasse võib segada ka perliiti ja peenema fraktsiooniga vermikuliiti, mida saab osta aiapoest.
Kuidas saada tuhkkuiv turvas niiskeks?
Pange see kilekotti, valage vett peale ja laske kinnises kotis vähemalt ööpäev seista. Siis jõuab vesi turba tasapisi läbi niisutada. Külvamiseks peab turvas olema ühtlaselt ja parajalt niiske. Kui peos pigistades imbub turbast veidi vett välja, on niiskusesisaldus sobiv.
Mida eelistada: külvikasti või -kassetti?
Soovitan külvata külvikasti, sest see ei kuiva nii kiiresti läbi kui külvikasseti väike eraldiolev pesake. Kui kevadpäike kütab aknalaua kuumaks, kuivab pesas olev väike kogus turvast väga ruttu läbi, sest see ei mahuta ju kuigipalju vett. Sageli ei aita isegi taimede varjutamine.
Külvikassetis on ka suurem oht, et istikud üle kasvavad, kuna juurte arenguks on ruum piiratud. Seetõttu on oluline taimed õigel ajal suuremasse potti ümber istutada. Kasseti eelis on see, et pesakeses moodustunud kompaktne mullapall teeb ümberistutamise mugavamaks.
Tavaliselt ei kasvata hobiaednik ette eriti palju maitsetaimi ja siis on igati mõistlik taaskasutada madalaid plastist toidukarbikesi. Nende põhjale tuleb kindlasti torgata avaused, et liigne kastmivesi saaks välja imbuda. Ka karbikese nurgad võiks samal põhjusel veidi madalamaks lõigata.
Kui tihedalt või hõredalt külvata?
Liike, mis idanevad aeglaselt ja/või on pika kasvuajaga, külvake hästi hõredalt, samuti tillukesi seemneid, nagu on näiteks liivateedel, sidrunmelissil, mägi-piparrohul, punel. Kui vahekaugus on vähemalt 2–3 cm, pole aknalaual kasvatades muret, et taimed liialt üle kasvavad ja ruumi väheks jääb – valgusolud halvenevad! –, enne kui jõuab neid pikeerida või ümber istutada.
Pisikesest seemnest tärkab imeväike taim. Kui on ruumi kasvada, ei pea teda pikeerima ning seemikud saab hiljem otse kasvukohale 3–6 kaupa istutada.
Liiga tihedalt asuvad tõusmed nakatuvad kergesti ka tõusmepõletikku ja siis tuleb uus külv teha.
Seemne võib pudistada külvikasti hajusalt, aga võib ka hõredalt ritta külvata, tehes enne ette veidi sügavama (5–15 mm) vaokese.
Kui kasutate eri liikide jaoks ühte külvianumat, pange sinna enam-vähem ühesuguse idanemisajaga ürdid: nt sobivad kokku basiilik, pune, meliss, aed-liivatee ja piparrohud. Kindlasti pange juurde sildikesed taime nime ja külvi kuupäevaga.
Kuidas seemned katta?
Niiskele turbapinnale külvatud seemnetele raputage läbi sõela peale veidi kuiva turvast, liiva või perliiti. Piserdage see märjaks, et seemned kinnistuksid sobivasse sügavusse, mis on 2–3 seemne läbimõõtu. Katke anum toidukile, klaasi või näiteks läbipaistva vannimütsiga. Viimane püsib tänu kummiäärele hästi anuma peal, kile sisse võib teha õhutusaugud. Kaetud anum pange idanemise ajaks sooja.
Millised liigid vajavad idanemiseks valgust?
Basiilikud, mündid, kummel, koirohi, harilik kikkaputk, aed-harakputk, köömen, estragonpuju, piparrohud, sidrunhein, sidrunmeliss. Seemet ei kaeta üldse või siis väga õhukeselt.
Majoraan, rosmariin, salvei, sinep, liivatee ja meliss idanevad nii valges kui pimedas. Olen märganud, et basiilikudki idanevad paremini kergelt kaetuna, ka tõusmed kinnituvad siis tugevamini mulda.
Kui kaua säilib idanemisvõime?
Enamikul liikidel on see paar-kolm aastat ja kauemgi, kuid salvei, harilik kikkaputk, harilik mustnupp ja aed-piparrohi võivad elujõu kaotada juba aastaga.
Mida jälgida idanemise ajal?
Kõige paremini idaneb seeme ühtlases soojuses ja kõrge õhuniiskuse korral. Aknalaud, mis on ühelt poolt külm ja teiselt pool soe, pole külvianumale idanemise ajaks kuigi hea koht. Ideaalselt sobib aga põrandaküttega vannituba.
Külvikastil peab olema idanemise ajal kindlasti peal kile või klaas, et hoida vajalikku niiskustaset. Muidu kuivab pinnas läbi ja paisuv seeme võib hukkuda.
Kui muld oli külvamise ajal parajalt niiske, siis enne tärkamist seda tavaliselt kastma ei pea. Kohe, kui on näha esimesi tõusmeid, tõstke külvianum aknalauale, kus on valge ja jahedam, ning eemaldage kate.
Milliseid vigu tehakse sagedamini?
Külvatakse liiga tihedalt. Peenikesed seemned satuvad liiga sügavale ega idane. Muld on liiga niiske ja jahe ning seemned lähevad mädanema. Muld on liiga kuiv ja seetõttu seemned ei idane.
Kuidas hooldada taimehakatisi?
Kui on liiga soe ja valgust vähe, venivad taimed välja. Päevas peaksid istikud saama vähemalt kuus tundi päikesepaistet. Tugev keskpäevane kevadpäike võib aga õrnu taimekesi kõrvetada, selle vastu kinnitage klaasile suur valge paberileht või ühekordselt ajaleht.
Keerake külvianumat aeg-ajalt, et taimed ei kasvaks viltu valguse suunas. Kastke mõõdukalt. Niisutage kindlasti ka turba pinda külvianuma äärtes.
Millal ümber istutada?
Hõredalt külvatud taimed võivad olla külvianumas seni, kuni saab nad välja istutada. Tihedama külvi puhul on õige aeg siis, kui on ilmunud esimesed pärislehed. Pikeerimise ajal näpistage peajuurt veidi lühemaks, et see hakkaks harunema. Omaette potis kasvades on taimel rohkem valgust ja ruumi ning ta areneb paremini.
Mõni hea nipp pikeerimiseks?
Soovitan potti 2–3 taimehakatist kokku istutada, välja arvatud leeskputk, koirohi, mesiputk ja teised kõrgekasvulised.
Suurema taimehakatise saab mullast mugavalt kätte ümaraotsalise jäätisepulgaga, väiksema grilltikuga. Lükake see juure alla ja kergitage taime. Potis torgake pikeerpulgaga mulla sisse auk ja pistke seemik idulehtedeni sisse. Hoidke kinni idulehest, mitte pärislehest. Jälgige, et juured jääksid sirgelt, liiga pikki juuri kärpige.
Suruge muld tihedalt juurte ümber, siis juurdub taim paremini. See õnnestub kõige hõlpsamini nii, kui pistate pikeerpulga seemiku kõrvale ja surute mulda õrnalt taime suunas. Tasandage mullapind ja kastke toasooja veega. Väga väikesi istikuid kastke pihustiga. Potis võivad taimed olla seni, kuni nad sinna mahuvad ning juured alt välja ei tungi.
Ürtide kasvatamisest lugege põhjalikumalt Heli Viedehofi raamatust “Tamme talu ürdiaias” (Pegasus 2012).
