Levinuim ja kõige rohkem kasutust leiab väetamine vedelväetistega, mis antakse taimele koos kastmisveega.

Väetamine toimub eelkõige vastavalt taimeliigile. Kuid on ka üldised nõuded, millega tuleks toataimede vedelväetistega väetamisel arvestada.

* Talvel, mil on kasinalt valgust ning taimed läbivad mõningast puhkeperioodi, taimi ei väetata. Lahjade lahustega võib väetada vaid neid taimi, kes kasvavad taimelambi all või kes usinasti õitsevad.

* Toataimi väetada vaid nende aktiivsel kasvuperioodil, so kevadest sügiseni.

* Sügisel, mil toataimed valmistuvad puhkeperioodiks, vähendatakse lisaks kastmisele ka väetamiskordasid.

* Äsja ümberistutatud taimi ei väetata. Ümberistutatud taimi võib väetada alles siis, kui nad on juurdunud, so umbes 4-6 nädala pärast.

* Taimed, keda kimbutavad haigused, ei väetata. Haiged taimed on niigi stressis, kui neid nüüd veel väetada, siis nende ellujäämine pole kuigi tõenäoline.

* Kui muld lillepotis on kuiv, tuleks ta enne väetamist märjaks kasta. Nii ei saa taim ja taimejuured väetiselahusest tulenevaid põletusi.

* Hoiduda tuleks väetamisest keskpäeval, mil päike aknalaual taimi kõrvetab ja temperatuuri kõrgeks ajab. Parim aeg väetamiseks on õhtupoolik ja/või pilves ilm.

* Väetamisel jälgida kindlasti tootjapoolseid juhiseid, viimased on enamasti pakendil kirjas. Liialt kange väetiselahus kõrvetab taimejuuri ja võib õrnemad taimed suisa hukutada.

* Müügil olevad universaalsed väetised sobivad enamikele toataimedele. Spetsiifilist väetist vajavad aga näiteks orhideed, kaktused ja sukulendid, putuktoidulised taimed, sõnajalad jt.

* Tugevalt tagasilõigatud toataimi väetatakse esialgu samuti tagasihoidlikumalt, või siis üldse mitte. Põhjuseks vähenenud roheline mass.

* Kindlasti tuleb väetada neid taimi, kel istutuskord on vahele jäänud või kui istutusmullale pole väetiseid lisatud.

* Kuigi väetamine tagab taime varustatuse vajalike toitainetega, ei tohi ära unustada ka muid taimekasvuks vajalikke tingimusi nagu kasvukoha temperatuur, niiskus ja valgus.

* Kuigi väetamine tagab taime varustatuse toitainetega, ei maksa väetamisega siiki liialdada. Rohke väetamine nt lämmastikväetistega muudab taimed liialt lopsakaks, kohati lausa näotuks ning pärsib õitsemist. Sellised taimed haigestuvad kergemini mitmesugustesse taimehaigustesse. Lisaks on lopsakad taimeosad maiuspalaks kahjurputukatele. Liigne väetamine võib taimed lõpuks hukutada.