Miks kompostimuld hea on?
Aiapidajale on kompost peale sõnniku sageli peamiseks orgaaniliste ainete allikaks. Korralikult valmistatud komposti tugevaim külg on selles elavate mikroorganismide võime tõrjuda taimehaigusi. Nad kaitsevad eelkõige taimede juuri. Katsed on näidanud, et enamike kultuurtaimede kasv ja areng ei olene mitte niivõrd mulla niiskusrežiimist või väetamisest, kuivõrd juurte tervislikust seisundist. Terved ja harunenud juurestikuga taimed suudavad end mullas oleva vee ja toitainetega paremini varustada.
Valmis kompost on tumepruuni värvi, pude, kõik materjalid peaksid olema lagunenud ja kompostil peab olema meeldiv mulla lõhn. Et kasulike ainete kadu oleks minimaalne, peaks kompost saama mulda viidud kohe peale kuhja avamist.
2,5-3 l komposti 1 m2 kohta katab paljude taimede fosfori ja kaaliumitarbe. Üle 3 l ei ole soovitav panna, see juba koormab mulda. Lämmastik on kompostis valdavalt kättesaamatul kujul, seega on vajalik täiendav lämmastikväetiste andmine.
Kompost:
* hoiab ära mulla pealispinna muutumise koorikuks,
* parandab saviste muldade drenaaži,
* säilitab vett kergetes liivmuldades,
* suurendab kokkupressitud muldade õhustamist,
* hoiab suvel mulda jahedama ja talvel soojemana,
* aitab kaasa mullosakeste moodustamisele halva struktuuriga muldades.
Mulda, mis on saanud ehituse või mullatööde käigus kannatada, saab parandada kompostiga. Hooletusse jäetud pinnase, mis on olnud aastaid betooni all, saab samuti taaselustada kompostiga.
Korralikult valminud kompost:
* soodustab taimejuurte varustatust hapnikuga,
* kompostis elunevad mikroorganismid kaitsevad taimi, eelkõige taimede juuri, haigestumise eest,
* vähendab tallatud mulla paakumist,
* hõlbustab kündi ja mulla kobestamist,
* parandab kõigi muldade lõimist ja struktuuri,
* kaitseb põldu põua ja erosiooni eest,
* toimib väetiste loodusliku laona, toites taimi vastavalt vajadusele,
* suunab mulla happesust enamikele kultuuridele vajalikus suunas,
* pikendab kasvuperioodi, suurendades mulla soojussiduvust,
* soodustab mullaorganismide elu, tugevdades sellega taimi,
* kahjustab aiakahjureid, nende röövikuid ja mune,
* suurendab kultuurtaimede saaki,
* tõrjub ja hävitab enamikke taimehaigusi põhjustavaid mikroobe,
* vähendab oluliselt vajadust aiakeemia järele,
* puhastab reostunud pinnast ja lagundab maapinnale sattunud toksilisi taimekaitsevahendeid.
Vaatamata kõigile neile komposti kiitvatele omadustele, ei täida see alati meie ootusi. Kõige levinum häda on umbrohuseemned, mida koos kompostiga peenardele kantakse. Seda viga saab vältida kuumkompostimisega.
Sageli tunduvad taimed ikkagi näljas olevat ega paista neile antud komposti märkavatki. Sel juhul on kompost valesti valminud. Kas pole selles kompostis piisavalt lämmastikku (ammoniaak on lendunud) või ei ole kompost korralikult laagerdunud.
Allikas: Maia Raudseping, „Kompost ja kompostimine“
