MIks mu elulõng halliks läks?
Kuid kolm aastat tagasi läks miski viltu: kevadel kasvas õitsemiseni juulis kenasti, siis muutus taim halliks. Kõik lehed, nupud, õied, mis veel õitsesid, olid näotud. Ja nii juba kolmel korral – kevadest juulini ilus, siis jälle norus.
Mida ma pean tegema? Kas vahetan mulda, istutan uue taime või on mingit lihtsat ravi? Kui istutan uue taime, kas selle võib panna samasse kohta ja samasse mulda? Tahaksin endale mingit madalama kasvuga sorti, aga ei tea, millist.
Umbes viis aastat tagasi andsin oma taimest tüki naabrile. Temal kasvab elulõng hästi ja sellist häda ei ole.
Vastab Erika Mahhov
Raske on küll taime nägemata haigust diagnoosida, kuid arvata võib, et teie elulõng muutus halliks jahukaste tõttu. Viimased suved on selle haiguse levimiseks eriti soodsad olnud. Tõrjeks võib kasutada – ja juba ennetavalt, juunis – taimemürkidest Topas´i, looduslikest vahenditest tuhka või selle leotist, majapidamisseepi, soodat, nõudepesuvahendit Fairy jm. Täpsemalt vt www.mahhovclematis.com.
Ja veel: olete oma lemmiku eest küll püüdlikult hoolt kandnud, kuid rammumulda ainult katteks kasutades jääb elulõng tõenäoliselt nälga.
Suureõieline elulõng vajab sügavat väetamist, eriti nii vana taim. Olen mõnda vana põõsast välja kaevates kogenud, et paarikümneaastase elulõnga juurestik on nii tihedaks tombuks põimunud, et sinna vahele ei pääse vesi ega väetised.
Niisugune umbe kasvanud taim on vastuvõtlikum ka haigustele. Võiksite noorendamiseks proovida tüki juurestikust eraldi istutada (naabri näide!) – mitte küll samasse auku, või kui, siis kogu mulda augus ümber vahetades.
Kuid süvaväetamiseks võib kangiga lüüa ca 20 sentimeetri sügavused augud ümber elulõnga (vahedega u 15 cm) ja sinna kas vedelat või lausa kuiva väetisesegu panna. Hea oleks näiteks aeglaselt mõjuv graanulites Osmocote (1 tl igasse auku). Võib ka ümber põõsa kraavikese kaevata ja väetised sellesse raputada.
Suureõielised elulõngad on harilikult vähemalt kahe meetri kõrgused. Madalamaks saate elulõnga, kui kasutate madalamat (ja sealjuures laiemat) toestust: taime varred suunake ronima diagonaalselt ja horisontaalseltki. Madalama kasvuga sorte võiksite leida teiste sordirühmade hulgast.
Sobiv on näiteks Durand’i elulõng, kes on indigosiniste õitega, kuid ronimisvõimetute vartega, mille pikkus kuni 2 m (tervelehiste elulõngade rühm). Neid tuleb ise toestikule sidudes kinnitada.
