Mitut moodi kasulik kalebass

Lopsaka kasvuga harilik pudelkõrvits ehk kalebass on kena pinnakatja, tema noori vilju võib süüa
ja vanematest viljadest teha tarbeesemeid.

Harilik pudelkõrvits (Lagenaria siceraria) on dekoratiivseid vilju kasvatav kõrvitsaline, mille seemneid on nüüd ka pea igas aiapoes müügil. See põnev taim võiks huvi pakkuda eelkõige nupukale käsitöömeistrile, aga ta väärib senisest enamat rakendust ka köögis.

Pudelkõrvits on Aafrika–Aasia päritolu taim, mille perekonnas on seitse liiki. Tegu on väga vana kultuurtaimega, mida kasvatati juba 10 000–15 000 aastat tagasi. Muide, ka Ameerikas. Kuidas aga sattus ta teisele poole maakera, on seni veel mõistatus... Arvatakse, et ujus üle maailmamere – see ei ole ka imekspandav, sest seemned säilitavad oma idanevuse soolases merevees hulpides 220 päeva. Seega võiks Ameerika avastajaks pidada hoopis pudelkõrvitsat.

Kui lasta pudelkõrvitsal lõplikult valmida, siis viljaliha kuivab, muutub väga tihkeks, kõvaks ja täiesti veekindlaks. Aafrikas valmistatakse kalebassidest dreenitorusid, kööginõusid, veekappasid, kulpe, mänguasju, kalebassipudelites hoitakse piima ja säilitatakse õlut.

Tänu poorsele kestale säilib vesi pudelkõrvitsas jahedana suure kuumaga. Seemnetega kuivatatud vilja saab kasutada kõristina rituaalsetes toimingutes ja muusikariistana. Ameerika pärismaalased joovad oma kuulsat matejooki vaid kalebassist valmistatud joogitopsidest.

Taimed kasvatage ette

Eestis edeneb pudelkõrvits ka avamaal, kui taimed on ette kasvatatud. Esimesed pärislehed erinevad hilisematest, sellest ei maksa segadusse sattuda. Kui tõusmed arenevad liiga aeglaselt, võib neile anda kaks korda 10päevase vahega kompleksväetist. Üle kahe korra ei maksa väetada.

Enne kasvukohale istutamist karastage taimi: algul asetage potid välja mõneks tunniks, seejärel kogu ööpäevaks. Karastamine aitab kergemini taluda ümberistutamist ja istikud juurduvad paremini.

Aias leidke pudelkõrvitsale päikesepaisteline tuulte eest varjatud koht, mis avaneks lõunasse. Arvukate kõrvalharude tõttu kasvab taim hoogsalt ka laiusesse, sellepärast istutage ta 1,5m vahedega.

Et suurele ja lopsakale taimele kasvuajal toitu jätkuks, kaevake talle korralik istutusauk (läbimõõt 50–60 cm, sügavus 60 cm) ning täitke see kõdusõnniku või kompostiga.

Ise disainitud viljad

Soojalembene kalebass kasvab kõige paremini siis, kui õhusooja on 20–25°. Eesti kliimas edeneb ta seetõttu paremini kütteta kasvuhoones.

Suve jooksul muutub taim aina lopsakamaks ja raskemaks ning vajab korralikku tuge. Paigutage 2–3 m tagant tugipostid ja tõmmake nende vahele 3–4 rida tugevat nööri või traati. Soovitatav spaleeri kõrgus on 2 m. Harilik pudelkõrvits kasvab mitte päevade, vaid lausa tundidega. Väädid võivad soodsates oludes venida mõne kuuga koguni 25 m pikkuseks. Õnneks võib taime julgelt kärpida.

Pudelkõrvitsal on ilusad valged lõhnavad õied, mis avanevad õhtul. Vilja kuju on sortidel väga varieeruv – pirnikujulisest pika silindrini. Lõunamaal võib selline “madu” venida koguni 5 meetri pikkuseks.

Aga meilgi kasvab vili soodsates tingimustes väga kiiresti, ööpäevas mitu sentimeetrit. Põneva kuju andmiseks võib noori küpsevaid vilju nööriga kinni siduda. Viljaalgme võib panna ka klaasanumasse, kus ta võtab küpsedes anuma kuju.

Iga kahe nädala tagant on soovitatav kalebasse väetada. Tõhusa toimega on kanakaka lahus, mida lahjendage veega vahekorras 1:15. Ämbritäiele ehk 10 liitrile lahjendatud väetiseveele lisage 1–2 klaasi lehtpuutuhka. Igale taimele valage korraga 0,5 liitrit lahust. Kui taim hakkab vilju kasvatama, suurendage vedelväetise kogust 3–5 liitrini taime kohta. Puhta veega kastke 2–3 korda nädalas (vihmasel ajal pole avamaal see muidugi vajalik).

Et soodustada viljumist (õied avanevad õhtul), võib esimesi õisi kunstlikult tolmeldada: asetage isasõite tolmukad pintsettide abil emasõite emakasuudmeile. Nagu kõrvitsatele ja kurkidele omane, puhkevad esimesena õide isasõied ning seejärel emasõied. Hiljem viljub taim juba ise küllaldaselt.

Ühelt taimelt võib saada 30–50 kg saaki. Üks vili võib kaaluda pikaviljalisel vormil kuni 12 kg (keskmiselt 6–8 kg). Kui soovite pikaviljalist pudelkõrvitsat toiduks tarvitada, ei tohi teda lasta üle kasvada – kõige maitsvamad on 40–60 cm pikkused viljad.

Kui tahate aga viljadest meisterdada vaase, kausse, linnumaju vm, laske ühel taimel 2–3 vilja (soovitatavalt esimesed) lõpuni valmida, aga teised sööge ära piimküpsuse faasis. Et viljaalgmed paremini areneks, tuleb liigsed külgvõrsed eemaldada: üle viie ei maksa neid alles jätta. Kärpige võrsete latvu.

Rõdule ilutaimeks

Kalebassi saab edukalt kasvatada ka anumas. Selle maht peab olema vähemalt 10–15 liitrit. Anumaks sobib suur plast- või savipott, puidust kast jne. Põhjas olgu kindlasti avad liigse kastmisvee äravooluks.

Parim mullasegu kalebassile on järgmine: 2 osa viljakat aiamulda, 1 osa kõdusõnnikut, 1 osa jämedat liiva. Veel lisage 1–2 klaasi lehtpuusütt ja 4–5 sl peenestatud kriiti. Segage kõik korralikult läbi.

Eelnevalt leotatud seemned külvake 2–3 cm sügavusele. Tõusmetest jätke kasvama elujõuliseim.

Kalebassianum pange rõdu kõige päikeselisemasse kohta. Kuna taim vohab nii laiusesse kui kõrgusesse, tuleb kasvu piirata: kui rohelust on juba piisavalt, näpistage peavõrsel ja külgvõrsetel latv ära.

Vertikaalselt ronimiseks pange väätide jaoks nöörid, nende külge kinnitub taim juba ise. Ülespoole kasvades võib pudelkõrvits katta seina mitme korruse ulatuses, aga varsi võib juhtida ka horisontaalsuunda.

Väärtuslik dieetvili

Pudelkõrvits sisaldab rohkelt organismi puhastavat kiudainet, kaaliumi ja teisi vajalikke mineraalaineid ja vitamiine. Naatriumi on samas vähe (liigne naatrium soodustab kõrgvererõhk jm tõbesid).

Kalebassi noori vilju kasutage nagu suvikõrvitsat: neid võib hautada, praadida, täita liha või riisiga, kasutada köögiviljapürees, samuti soolata ja hapendada. Pisikesi pirnjaid kalebasse saab hoidistada nagu kabatšokke ja patissone.

Kalebassi viljal on hea omadus: lõikekoht armistub kiiresti. Tänu sellele ei pruugi pikka (40–50 cm) vilja üldse taime küljest ära võtta, kui tahate temast toitu teha: lõigake selle küljest lihtsalt sobiva suurusega tükk, ning vili jätkab sama kiiret kasvu. Seda saab teha muidugi vaid kasvahoones, avamaal lähevad lõikekohad kergesti mädanema.

Õlirikkaid seemneid tarvitage nagu muidki kõrvitsaseemneid. Noori võrseid kasutage nagu sparglit ja noori lehti nagu spinatit.