EKSPERIMENT: 5. nädal – Nuti-Mati lüüasaamine
Nii juhtuski: päev hiljem, pärast artikli ilmumist, väitis vanaema, et nende taim juba õitseb. „Mis sa ajad hullu juttu!” ütlesin, väites, et enne kaht kuud ei tule mingit õit. Sees jäi ikka natuke kripeldama ja hiljem, natuke süüdlaslikult, hiilisin aknalauale piiluma. Ja seal see pisike punane õienupuke oligi. Paar päeva hiljem hõiskas vanaisa seda sama, porisesin ning ütlesin, et neil võib ju õis olla, minul on ilus džungel täis suuri lehti ja värve – puhteestlastlikult ju lihtsalt ei saa lasta naabril hästi minna!
Püüdsin teada saada, milliseid võlu- või nõiasõnu vanavanemad täpsemalt kasutasid. Väidetavalt mitte mingeid. Seega ei õnnestu mul ilmselt enda Nuti-Matit kuidagi ära nõiduda. Ei jää muud üle, kui ta hellalt õhtul lambi alla võtta ja raamatut lugeda – sess on tulemas.
Hoolimata sellest, et Nuti-Mati veel ei õitse, vaatan heldinult esimesi jäädvustatud pilte ning mõtlen, kui hämmastavalt kiiresti muutused toimuvad. Need on ju silmaga päev-päevalt nähtavad! Äbarikest upakil taimehakatistest on saanud ilusad ja tugevad taimed, mis uhkelt maailma uurivad ja potis laiutavad. Siiani on seda muutust raske uskuda.
Mis aga muutunud pole, on hallitus. See valge ollus on nii nahaalseks muutunud, et hakkab end juba poti äärest jõuliselt välja ajama. Ehk oleks Click & Grow meeskonnal aeg välja mõelda vastav sprei? Mis uuel nädalal toimuma hakkab, on muidugi täielik müsteerium, üks on aga kindel: minu kodus on uus mätasharja võistlus käima läinud!
