Tagasihoidliku välimusega kirju salvei

Kirju salvei sobib hästi nii lõike- kui kuivlilleks ning lillepeenraisse tühimike täiteks.

Salveide (Salvia) suures peres on nii maitse- ja ravimtaimi kui ilutaimi. Ilutaimedest on kahtlemata pilkupüüdvaim leeksalvei (Salvia splendens), tagasihoidlikuma välimusega, kuid samuti kaunis on Lõuna-Euroopast ja Vahemeremaadest pärit kirju salvei (Salvia viridis).

Kuigi tegemist on kaheaastase taimega, kasvatatakse meil teda üheaastase suvelillena.

Õitsema hakkab kirju salvei alates suve keskpaigast, kuid õied, mis asetsevad kõrglehtede kaenlas on pea-aegu märkamatud. Märkamatud pole aga valged, roosad või lillad ning võrdlemisi suured marmorjad kõrglehed, mis pea 50 cm kõrgust püstise kasvuga taime kaunistavad.

Kirju salvei taimed võib ette kasvatada, külvates seemned aprillis. Kuid võib maikuus (ka sügisel, septembris) otse kasvukohale külvata. Kui tingimused on soodsad, annab isekülvi, nii, et tuleval aastal järelkasvu pärast pole vaja muretseda. Noori taimi võib harunemise soodustamiseks pintseerida.

Taimele on parim päikseline ja toitaineterikka mullaga kasvukoht. Kuid kirju salvei lepib ka veidi viletsamate kasvutingimustega. Vaid liiga tiheda taimede seisu ja lahja mulla korral jäävad värvikad kõrglehed väheldaseks. Väetamine kompleksväetisega ja regulaarne kastmine (eriti põuaperioodidel) tagab lopsakama taimekasvu.

Kirju salvei on hea lõikelill, mis sobib suurepäraselt suvistesse lillekimpudesse. Kuivseadetes kasutamiseks asetatakse väikesed kimbud varjulisse ja õhurikkasse kohta „pea alaspidi“ kuivama. Kuivanud taimi hoitakse talveni pleekimise vältimiseks suletud karbis või paberkotis.