Kuna linnusõnnik sisaldab kõige enam toiteelemente ning ka kuivaine sisaldus on kõrge, tuleb lahus, millega taimi kasta, teha suhteliselt lahja. Iseenesest on linnusõnnikust valmistatud kääritatud leotis hea orgaaniline pealtväetis, mis aktiviseerib kasulike mullabakterite elutegevust.

Linnusõnnikust kastmisleotise valmistamiseks tuleks umbes 1/3 ämbrist täita sõnnikuga ning peale valada 2/3 osa vett, kuid jätta veidi ruumi ka leotise segamiseks. Segu kääritatakse, seda aeg-ajalt segamisega õhustades, 1-3 nädalat, olenevalt välistemperatuurist.

Kuna sõnnikuleotis on põletava toimega, siis kasutatakse seda väetamiseks tugevalt lahjendatud kujul: 1 osa leotist ja 10 osa vett. Et vältida sõela ja/või pritsi ummistumist, tuleb segu eelnevalt kurnata. Otstarbekam on leotada vees sõnnikuga täidetud kunstkiust kotti, siis ei ole hiljem vaja segu kurnata.

Lisaks väetamisele kasutatakse kääritatud sõnnikuleotist ka kui looduslikku taimekaitsevahendit. Kääritatud sõnnikuleotisega piserdatakse taimi ka kas käsipritsi või kastekannuga taimede haigestumisele kõige ohtlikumal ajal 1-2 korda. Lehtede paremaks märgumiseks võib leotisele lisada suhkrut või melassi (10 liitri kohta umbes 0,5 klaasi). Töötlemisel on tähtis jälgida, et kõik taimeosad, ka lehtede alumised küljed, saaksid kääritisega kaetud. Tugevad vihmasajud pesevad kääritise taimedelt maha, sel juhul tuleks töötlust korrata.

Kääritatud sõnnikuleotisega satub taimedele hulgaliselt mikroorganisme, kes asuvad konkureerima haigustekitajatega. Häid tulemusi on saadud näiteks kartuli-lehemädaniku, hahkhallituse, roosi-jahukaste ja roosteseente tõrjes.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid