Romantikute kodu kartulihoidlas
Veel mõni aasta tagasi ei vaadanud möödasõitjad Kuusiku kartulihoidla poolegi. Keegi ei osanud arvata, et endises tootmishoones võiks kodu olla. Umbes kuus aastat tagasi hakkas aga kartulihoidla teepoolne külg järjest huvitavamaks muutuma. Hoone madalamale osale pandi punane laudvooder ning uued valgete raamidega aknad. Maja ette sätiti suveks lilleamplid ning murule püstitati kiik. Kuusiku mõisapark on küll kohe naabruses, kuid kes ikkagi tahaks oma kodu sättida hiigelsuure betoonist kartulihoidla ja rohmaka alajaama kõrvale. Sellisele veidi pöörasele ideele tuli Jaanus Truia.
“Elasime varem Tallinnas, meil oli korter ja poepind, mida üürisin vanavaraga tegelemiseks. Ruumi eest, kus oli 100 m² pinda, küsiti 25 000 Eesti krooni. Kui see summa hakkas üle jõu käima, siis mõtlesingi, et äritegevuseks tuleb mujalt pind vaadata,” meenutab Jaanus.
Kord oli ta Raplamaal, oma külmarekorditega kuulsaks saanud Kuusikul üht kummutit ära viimas. Muu jutu sees uuris ta kummutimüüjalt, kas läheduses on ka ehk mõni maja müügis. Nii ta kartulihoidlani jõudiski. Selle uksed olid lahti ning Jaanus sai ruumid rahulikult üle vaadata.
Raplas elavate tuttavate kaudu jõudis ta hoidlakompleksi omanikeni, kes kasutasid kohta peamiselt vanaraualaona. Selgus, et nad tahtsid just kompleksi maha müüa. Nii saigi Jaanus ruttu hoidla omanikuks.
Eveli on Kuusikuga seotud hilisemast ajast. “Minu sugulased olid väga ärevil, kui kuulsid, et kolin Tallinna kesklinna korterist kuhugi Rapla taha. Ja veel kartulihoidlasse,” meenutab naine.
Kõik, kes neil külas käinud, on nüüd omapärast kodu nähes aga meeldivalt üllatunud. Ja perenaine teab kindlalt – tema Tallinna korterisse tagasi küll ei igatse.
Ise tehtud, hästi tehtud
Kuusiku katsebaasi kartulihoidla katlamajas oli palju rauakola ja väikesi ruume. Ühes nurgas pesti juurvilju, teises paiknes küttekeha, kolmandas olid tualetid ning uks kartulihoidlasse.
Esialgu sõitis Jaanus Tallinnast iga päev Kuusikule, kauples mõned külapoisid appi, et hoone kõigest ebavajalikust tühjaks teha ja mõttetud vaheseinad lammutada.
Selleks et katlamaja eluruumiks ümber ehitada, müüs Jaanus pealinnas korteri maha. Sõbrad käisid abiks ehitamas. Kui abilised õhtule läksid, jäi Jaanus hoidla kõrvale autosse puhkama. “Muidu oleks kõik tööriistad ära varastatud. Kui algul Tallinnast siia käisin, viidi nii mõndagi minema,” muigab mees nüüd.
