Nägus tsissus ronib üles ja ripub alla
Viinapuuliste sugukonda kuuluvas tsissuste (Cissus) perekonnas on umbes 350 liiki kes looduslikult kasvavad troopilistel ja subtroopilistel aladel. Toataimena on levinud näiteks vähenõudlik austraalia tsissus (C. antarctica), rombilehine tsissus (C. rhombifolia) ja miniatuurset viinapuud meenutav brasiilia tsissus (C. striata). Kuid kasvatatakse ka hallikasroheliste lehtedega amasoonase tsissust (C. amazonica), mitmevärvilist tsissust (C. discolor) jt.
Tsissuseid võib kasvatada amplitaimena, kus nad siis üle potiserva ripuvad ja kauneid kaskaade moodustavad. Kuid paremini tunnevad taimed end kasvades nii nagu looduses – ronitaimena. Sel juhul vajavad nad ronimiseks tuge, olgu selleks siis spetsiaalne tugi või võrestik.
Tavaline toa temperatuur, kus sooja on 18-22 kraadi, on tsissuste kasvatamiseks piisav.
Kastmisvigu, nagu mullapalli vettimine ja läbikuivamine, vältida. Ühtlaselt niiske muld ja pehme veega piserdamine hoiavad taime terve ja nägusana. Kastmisvead ja liialt kuiv õhk soodustavad lehtede koltumist, mahavarisemist ja taime näotuks muutumist. Suvel vajavad taimed veidi rikkalikumat kastmist kui talvel.
Suvel, mil tsissused aktiivsel kasvavad võib väetada rohelistele taimedele mõeldud lahja väetiselahusega umbes paar korda kuus. Talvel väetada minimaalselt.
Kui taime on vaja ümber istutada, on selleks parim aeg varakevad – veebruari lõpp, märtsi algus. Istutusmuld võiks olla vett hästiläbilaskev, liivasegune ja toitaineterikas.
Tsissuseid on varre- või ladvapistikutest võrdlemisi lihtne paljundada, peaasi vaid, et viimased poleks väga rohtsed. Juurutada võib nii klaasis vees kui kerges mullas. Paremale juurdumisele aitab kaasa soe koht. Kompaktsema ja lopsakama taime saamiseks võib ühte potti istutada mitu taime.
Kui tsissuse kasv ongi veidi kontrolli alt väljunud, võib taime julgesti kärpida ja tagasi lõigata.