Armastatud murtudsüdamed
Perekonnas murtudsüda (Dicentra) on ligikaudu 20 liiki madalaid kuni poolkõrgeid mitmeaastaseid rohttaimi, kes looduslikult kasvavad Aasia ja Põhja-Ameerika kuivapoolsetel puisniitudel ning mägistel aladel.
Murtudsüdame valged, roosad, punased või kollased südamekujulised õied asetsevad ühekülgses rippuvas kobaras. Rootsuga hallikas- kuni sügavrohelised lehed on mitmejagused.
Kõige populaarsem on aiapidajate seas olnud harilik murtudsüda (Dicentra spectabilis), kuid levinud on ka kaunis murtudsüda (D. formosa) ja õevane murtudsüda (D. eximia). Harilik murtudsüda on kõrgema kasvuga (60-100 cm), viimased kaks aga madalakasvulised (kõrgust 20-35 cm).
Üldiselt talvituvad murtudsüdamed hästi ning kahjurid ja haigused kaunist taime eriti ei kimbuta. Talvitumine võib probleemne olla vaid liigniiskes ja raske mullaga kasvukohas ning pakaselistel ja lumevaesetel talvedel.
Paljundadatakse puhmiku ettevaatliku (juured on haprad) jagamisega. Taime istutamiseks-paljundamiseks on parim aeg varakevad, mil hoogne kasv pole veel alanud või septembri algus, mil lehed koltunud. Nõuistikuid võib ka muul ajal istutada, peaasi, et tagatakse piisav mullaniiskus peale istutamist.
Madalakasvulised liigid sobivad kasvama püsilillepeenras esiplaanile ning kiviktaimlasse. Kõrgekasvuline harilik murtudsüda sobib aga püsilillepeenras tahaplaanile, soolotaimena või rühmana näiteks murusse, heki või ilupõõsaste ette.
Murtudsüdamed on ka head ning kaunid lõikelilled.