Rododendron – varasuve uhkeim õitseja
Rododendron on sookailu, mustika, jõhvika, pohla ja kanarbiku sugulane. Nagu need, tahavad ka rodod kasvada hapul, vähese toitainetesisaldusega huumusrikkal pinnasel – turbal.
Igihaljad rodod vajavad terava kevadise päikese eest kaitseks kerget varju, sest päikesest soojendatud lehtedest hakkab vett auruma, külmunud maast ei saa aga juured vett kätte ja lehed kuivavad ära. Heitlehistel liikidel seda probleemi ei ole.
Kui soovite aeda istutada rododendroni, siis esimese asjana on vaja meenutada, kus me elame. Tuleb leppida, et –30° on meil talviti täiesti olemas; et päike hakkab ammu enne maa sulamist hoolega lehti kuivatama; et lühike jahe suvi ei lase soojanõudlikumate sortide noortel okstel korralikult puituda. Nii lükkab meie kliima paljud õrnemad liigid ja sordid kõrvale. Õnneks on eri kasvunõuetega rodosid väga palju ja midagi sobivat ikka leiab.
Istutamise nõksud
Rusikareegel ütleb, et nii palju, kui põõsast on maa peal, on seda ka maa sees. Kui suur peaks siis olema rodo istutusauk?
Arvutame: maa peal on keskmise põõsa suurus meeter x meeter x meeter = 1000 liitrit! Õnneks on rodod aga suhteliselt tiheda ja väikese juurepalliga. Nii suurt auku ei ole neile vaja, aga vähegi kobedama põõsa kasvatamiseks kulub kindlasti ära oma paar-kolmsada liitrit happelist kasvupinnast.
Lubjane pinnasevesi ei tohi istutusaugust läbi voolata, seepärast tuleb paepinnasel teha turbapeenar maa peale.
Rammusal maal on igal pool aga varitsemas orashein. Kui see rodopeenrasse levib, on teil rohimise näol ajaviide pikaks ajaks olemas. Orasheina risoomid hoiab tagasi see, kui vooderdate istutusaugu põhja ja küljed paksu kile või peenravaibaga.
Vooderdus ei lase ka päikesevarjuks mõeldud puude juurtel rodopõõsast kurnama tulla. Kui kasutate kilet, tuleb sellele liigse vee äravooluks kindlasti teha põhja 4–5 auku (suurusega 10 x 10 cm) ruutmeetri kohta.
Väetist on rodopõõsale ka vaja, see on poes müügil ja kasutusõpetus juures. Omalt poolt lisan, et toidu saab põõsas kätte ikka ainult koos veega. Seega on kindlasti vaja teda kasta, kui ilm just väga vihmane pole.
Kuival ajal andke põõsale kord nädalas kümme liitrit vett, ja seda vajadusel septembri lõpuni. Väike vihmasabin põõsa alla ei ulatu!
Esimene kasvuaasta on tähtis
Sageli on aiaäris müügil juba imeilusad õitsvad põõsad. Need on harilikult kasvanud hellitava tilkkastmise all igati mõnusaks kujundatud keskkonnas. Kui selline taim nüüd istutada päikese ja tuule kätte turbasse, valada talle ämber vett kaela ja arvata, et asi on korras, siis nii see paraku ei ole.
Esimesel kasvuaastal tuleb põõsa eest eriti hästi hoolt kanda. Alles siis, kui juured on juba korralikult laiali kasvanud ja taim kohanenud, annab ta mõne väiksema eksimuse andeks.
Ja siis rododendron õitsebki! Olenevalt sordist kestavad õied ilusana mõnest päevast kolme-nelja nädalani. Lõpupoole õite värv küll vähehaaval lahjeneb, aga see pole õnnetus.
Veel üks töö tahab nüüd tegemist: õitsenud kobarad tuleb oksa küljest ära murda. Muidu hakkab taim seemneid kasvatama ja järgmise aasta õiepungi ei pruugi eriti tullagi. Siin on asi sorditi erinev.
Igihaljal rodol püsivad lehed küljes kolm aastat. Selle aja jooksul vingerdab kohale ikka mõni vaenlane, kes ilusad siledad lehed auklikuks närib või nende servad hammasrattataoliseks kujundab.
Tõrjeks tuleb teha leotist – sobib tubakas, nõgeselehed, kartulipealsed või tomativarred – ja proovida sellega põõsaid “maitsestada”, ehk aitab. Arvata on, et ablastele söödikutele mekivad just nooremad lehed.
Rododendronid on ilusad ka siis, kui neil parajasti õisi küljes ei ole. Igihaljaste põõsaste suured rohelised lehed talvise sula ajal valge lume taustal on vaatamisväärsus omaette. Külmaga on lehed aga piki rootsu tumedateks pulkadeks tõmbunud.
Seda pilti esimest korda nähes võib suur ahastus peale tulla. No surnud mis surnud! Tegelikult pole neil häda midagi.
Ka heitlehised rodod on talvel päris kenad. Meie muude põõsaste oksad on suhteliselt tihedad, heitlehine rodo seevastu eksponeerib oma oksagraafikat talvisel ajal õige kenasti
Marjasoo talu rododendronite kollektsiooniga Tartumaal Võrtsjärve lähistel Vehendi külas saab tutvuda laupäeval, 8. juunil.
Juuni algul on rodode õitsemise aeg. Arutame, millised liigid-sordid kasvavad Eestis, millised mitte ja miks. Jagame praktilisi kogemusi turbataimede ja metsamarjakasvatuse alal, kaasa saab osta istikuid ja marjatooteid. Mõnus varasuvine ringkäik ja arutelu kestab umbes tund aega. Kavas on kolm ringkäiku, eelnevalt palun registreeruda sobiva kellaaja valimiseks. Täpsem info kodulehelt www.marjasoo.ee või telefonil 517 0277.
