Kummalised nukud mullas
Umbes mai keskpaiku leidsin peenramaad kaevates 10-15 cm sügavuselt mullast peotäie jagu mingeid imelikke, mulle tundmatu putuka nukke. Tegu oli katisnukuga, st kõik putuka kehajätked olid surutud tihedalt nukukesta vastu ja sellega kokku kasvanud.
Vaatamata sellele ei suutnud tuvastada, kellega täpsemalt tegu, st millised putukad neist nukkudest kord välja tulevad. Nukud olid hallikas-beeži värvi, liikuvad ja umbes sentimeetri jagu pikad. Ja neid oli palju.
Et kindlaks teha, milline putukas kord neist nukkudest välja tuleb, tuli nukud kasvama panna. Selleks puhuks täitsin liitrise purgi umbes 2/3 ulatuses sealtsamast peenrast võetud niiske mullaga ja puistasin muist nukke mulla sisse. Purgi peale tõmbasin katteloori tükikese, mis tagas piisava õhustatuse ega lasknud tekkida umbsel keskkonnal. Ning mis kõige tähtsam, ei lasknud putukahakatistel minema lipsata.
Aeg-ajalt purgi sisu piilumas käies olid nädala möödudes purgis mingid mustad, karvased ja võrdlemisi suured tiibadega putukad, kes esialgu kärbest meenutasid. Lähemal uurimisel selgus, et tegu on kevad-karussääse (Bibio marci) valmikutega.
Kevad-karussääsed on võrdlemisi süütud putukad, kes ilmuvad aeda tavaliselt hetkel, mil ilmad soojaks lähevad ning viljapuud ja marjapõõsad õitsema hakkavad. Mõnel, kevad-karussääsele soodsal aastal on neid massiliselt, teistel aastatel kohtab putukat aga harva.
Viljapuudel ja marjapõõsastel õitseajal nektarist toitudes aitavad karussääsed neid tolmeldada. Vastsed on kõdu- või taimtoidulised ning rohkesti võib neid leida kompostihunnikus ja aiakõdus. Mõned karussääskede vastsed võivad kahjustada teraviljatõusmeid.