Ilusad tomatid kodukasvuhoonest
Tomatitaimed on kasvanud hoogsalt, esimesed kobarad on moodustunud ning viljad kosuvad iga päevaga. Õigesti kastes ei ründa taimi seenhaigused, õiges vahekorras toitained aga võimaldavad taimel kasvatada palju ja ilusaid vilju.
Kastke hommikul
- Tomatitaimede kastmisel on oluline, et veega varustatus oleks ühtlane. Kui taimed kasvavad mullas, siis piisab tavaliselt, kui kasta 1–2 korda nädalas, aga ärge vett kokku hoidke.
- Kuumaga tuleb kasta sagedamini. Kui ilm on Eesti kohta erakordselt kuum (+30° ringis), tuleb kasta üle päeva või isegi iga päev.
- Sobivaim aeg kastmiseks on hommikupoolik. Väga kuumal ajal kastke võimalusel varahommikul, lausa koidu ajal, siis on kasvuhoones veel mõnus olla. Taimed vajavad pärast öist puhkust suurel hulgal vett.
- Õhtuti on parem mitte kasta, sest see muudab kasvuhoone õhu niiskemaks, öösiti on õhuniiskus niigi alati kõrgem. Samuti ei kuiva tavaliselt öö jooksul ära ka märjaks saanud lehed. See kõik soodustab seenhaiguste levikut.
Et õhk püsiks kuiv
Tomatitaimedele meeldib kuiv õhk, see on kasulik nende tervisele, sest haigused ei pääse löögile. Kuidas seda kodukasvuhoones saavutada?
- Kasutage mulla sisse või peenrakatte alla paigutatud tilkkastmissüsteemi.
- Paigutage kahe taimerea vahele 20 cm sügavusele mulla sisse drenaažitoru, kuhu valatud vesi imbub otse juurteni.
Mõlemal juhul on juured veega hästi varustatud, aga samas püsib mulla pind kuivana ning õhuniiskus ei suurene.
Algul lämmastik, siis kaalium
Tomatitaimed vajavad kasvamiseks ja viljade küpsetamiseks palju toitaineid.
- Kasvu alguses (kuni õienuppude moodustumiseni) läheb vaja rohkelt lämmastikku. Valige väetis, milles on lämmastiku (N) osatähtsus suurem kui 10. Jõulise kasvuga latv näitab, et väetist on olnud piisavalt.
- Kui tomatitaimedel on moodustunud vilju juba neljale-viiele kobarale ja esimesed tomatid hakkavad valmima (juuli esimesel poolel), on saabunud aeg kosutada neid kaaliumirikka väetisega (sobib näiteks kaaliumnitraat KNO3). Viljakandeperioodil vajab tomat suurel hulgal kaaliumi.
- Taimede kasvu esimesel poolel (intensiivse kasvu perioodil) on soovitatav kodumaiseid sorte väetada 1,5–2 korda suurema väetisekogusega kui välismaiseid suuresaagilisi sorte. Nimelt on Eesti sordid varase saagikande algusega (n-ö intensiivsordid) ja vajavad esimestel kasvukuudel (eriti sooja/kuuma ilmaga) suures koguses toitaineid.
Liiga vähe või liiga palju
- Kui taimede ladvad on muutunud umbes kuu aega pärast istutamist peenemaks, tuleb kindlasti anda lämmastikurikast täisväetist.
- Kui ladvalehe laba on pearoo piirkonnas muutunud heledaks, viitab see sellele, et taimel on tekkinud osaline lämmastikupuudus. Olukorda parandab väetamine.
- Kui mahedalt kasvatatud taimed on kahvatud, tuleb anda lisatoitaineid. Hästi turgutab hobusõnnikukompost või spetsiaalne tomati maheväetis firmalt DCM.
- Märgates, et ladvas on lehed tumedad ja allapoole rullunud ning vars on väga jäme, olete lämmastikuga üle väetanud. Sellistele taimedele ärge enam tükk aega andke lämmastikku sisaldavat väetist. Millal uuesti ja kas üldse väetada, seda näitab taime latv.
Vahendatud Ingrid Benderi raamatust “Maalehe tomatiraamat” ja Maakodus ilmunud artiklist.
