Roomav metsvits sobib nii pinnakatjaks kui amplitaimeks
Roomav metsvits (Lysimachia nummularia) kasvab meie looduses hea mullaga niiskepoolsetes kasvukohtades – kraavikallastel, karjamaadel, aasadel, teeservadel ja veekogude ääres. Taime ladinakeelne nimi nummularia (rahamündi sarnane) – viitab ümaratele lehtedele. Saksa keeles teatakse taime kui Pfennigkraut, inglise keeles aga Moneywort.
Roomavad varred võivad olla kuni 60 cm pikkused. Ümarad, kuni 3 cm läbimõõduga lehed asetsevad varrel vastakuti. Lehed on silmapaistvalt helerohelist värvi, sortidel ´Aurea` ja `Goldilocks` on lehed aga kuldkollased. Suvel, juunis-juulis ilmuvad lehekaenaldest armsad kollased ja taime kohta võrdlemisi suured, umbes 2.5 cm läbimõõduga õied.
Kasvatades taime amplis või lillekastis, tuleks taimele tagada pidevalt niiske muld. Läbikuivamist taim ei talu – pehmed ja õrnad lehed kuivavad ruttu. Õnneks, ühekordsest kuivalejätmisest toibub taim aga üsna kiiresti.
Taime on lihtne paljundada nii puhma jagamise teel, kui võsunditega ning seda võib teha kevadest suve lõpuni. Peenras kasvavad taimed talvituvad üsna hästi (sordid kipuvad olema veidi pirtsakamad). Ka lillekastis kasvavaid taimi võib enne külmade saabumist peenrasse istutada ning lasta neil seal üle talve olla. Kevadel saab nad taas lillekasti istutada.
Roomav metsvits sobib hästi poolvarjulistesse ja niisketesse kohtadesse pinnakatjaks, samuti oma kasvuviisi tõttu amplisse ja lillekastisesse rippuma. Kui tingimused on soodsad ja taime väga ei piirata, võib ta peenral laiutama hakata või end laiali ajada murusse. Õnneks on laiutama kippuva taime piiramine võrdlemisi kerge.
Lisaks on roomav metsvits kasutusel olnud ka kui ravimtaim. Temaga on ravitud haavu – peenestatud taim haavale asetatuna aitab sel kiiremini paraneda. Temast on abi olnud kõhulahtisuse ja skorbuudi korral. Lisaks omab taim kergelt kootavat, rögalahtistavat ning mikroobidevastast toimet.