* Üheks tõenäoliseks lehtede keerdumise põhjuseks võib olla tomati-ruugehallitus (Cladosporium fulvum), kus lehtedele (algul alumistele ja vanematele) ilmuvad alates viljade moodustumisest laialivalguvad rohekaskollased laigud. Laikude alumisel küljel moodstub sametjas kirme, mis algul on heledam, aja jooksul tumeneb ja muutub hallikaspruuniks. Suure õhuniiskuse korral võib nakatuda kogu lehestik – lehed keerduvad, pruunistuvad ja kuivavad. Võimalikust saagist võib jääda saamata kolmandik kuni pool.

Eriti ohustatud on kilemajades kasvavad tomatitaimed. Haigustekitaja seen säilib lülieostena kasvuhoone sisepindadel ja taimejäätmetel ning seenemügaratena mullas.

Haiguse arengut mõjutab kõige enam õhuniiskuse ja temperatuuri vahekord. Madalamate temperatuuride korral (+10º...+15º C) kuid kõrge õhuniiskuse (üle 80%) juures on haiguse areng aeglane. Temperatuuril +22º C areneb haigus aga kiiresti isegi 70% õhuniiskuse juures. Haigestumist soodustab ka temperatuuri suur ööpäevane muutus kõrge õhuniiskuse korral. Tomatitaimed muutuvad haigusele vastuvõtlikuks ka taimede ülekuumenemisel intensiivse kesksuvise päikesepaiste korral.

Haiguse vältimiseks: hoiduda taimede liigtihedast istutusest; alandada kasvuhoone õhuniiskust regulaarse õhustamisega; kõrvaldada ja hävitada esimesed haigestunud lehed; kasta tomatitaimi varahommikul, vältimaks lehtede märjaksjäämist ööseks; kasvatada haiguskindlaid sorte; eemaldada peale saagikoristust taimejäänused ning seejärel kasvuhoone desinfitseerida.

* Kuid lehtede keerdumist võivad põhjustada ka substraadi liigniiskus või veepuudus, toitelementide puudus või liig ning ere päikesepaiste.

- Külgvõrsete hiline (üle 5 cm pikad) ja korraga kõrvaldamine, mistõttu tekib toitainete kuhjumine lehtedesse.
- Lämmastiku liig või fosforipuudus.
- Liiga tugev valgustatus (ere päikesepaiste).
- Õhu liigne kuivus (alla 70%) ning õhu ja substraadi kõrge tº (üle +24º C).
- Juuresüsteemi puudulik arenemine.
- Substraadi liigniiskus või veepuudus.
- Suur ööpäevane temperatuuride kõikumine.

Allikas: Väino Pallum, „Taimekaitse köögiviljaaias“, Maalehe Raamat