Tallinna Botaanikaaias tulevad roosipäevad

Tallinna Botaanikaaias toimuvad 20. ja 21. juulil roosipäevad, kus tutvustatakse umbes 650 sorti ja liiki roose. Lisaks rosaariumis õitsevatele pargiroosidele saab nautida peenra- ja põõsasrooside, vanade rooside ning väänrooside õitemerd.

Paleontoloogid on kibuvitsad dateerinud 35-40 miljoni aasta vanusteks. Neid on leitud arktilisest Põhja-Norrast kuni Põhja-Aafrikani, USA-st Coloradost ja Mehhikost Alaskani, Hiinast, Jaapanist. Ekvaatoril ja lõunapoolkeral neid ei esine. Vanimad liigid on kurdlehine kibuvits, koer-kibuvits, rohkeõieline kibuvits, nõeljaogaline kibuvits, näärelehine kibuvits ja mitmed teised liigid.

Inimese esimesed kokkupuuted kibuvitsadega olid seotud toiduotsingutega. Kibuvitsade viljad – tõrsikud – andsid parema tervise ja rohkem jõudu, nii muutus taim inimese elus üha tähtsamaks. Toidu- ja ravimtaimest sai aja jooksul ilutaim. Loodus ja aeg vormisid kibuvitsu erinevaiks, andes aegajalt ka mõne mutandi – täidisõielise või erivärvilise vormi. Tekkisid spontaansed liikidevahelised ristandid.

Millal tekkisid või aretati esimesed aedvormid, pole teada, kuid kestva valiku tulemusena kinnistus omadus anda täidisõisi. On teada, et roose kasvatati nii Lähis-Ida maades Pärsias, Egiptuses, Vanas Hiinas ja Indias ligi 5000 aastat tagasi. 19. sajandil sai hoo sisse rooside sordiaretus. Paljud vanad sordid on kadunud unustusehõlma, uusi tuleb aga igal aastal juurde. Praegu arvatakse olevat umbes 25-30 tuhat kirjeldatud ja olemasolevat roosisorti.

Tallinna Botaanikaaia roosipäevadel tutvustatakse väikest osakest sellest hiigelarvust ehk umbes 650 sorti ja liiki ning ühiselt leitakse kauneim roosisort. Kell 12.00, 13.30 ja 15.00 toimuvad ka ekskursioonid.

Tallinna Botaanikaaias toimuva kohta leiab rohkem infot aadressil www.botaanikaaed.ee