Külli sõnul nende imeliste lilledega väga suurt vaeva pole, kuid et varakult õisi näha, tuleb taimed ette kasvatada: „Kevadel, umbes aprilli alguses külvan tütre hangitud seemned mulda ning kasvatan neid toas aknalaual kuni soojade ilmade saabumiseni. Siis istutan aiamaale.“

Sel aastal sai varakevadel seemneid mulda pistetud nii palju, et lõpuks oli toas sirgumas pea 100 päevalilletaimekest. „Eks muist taimedest sai külarahvale laiali ka jagatud,“ on Külli oma kasvandike üle rõõmus.

Aiamaal kasvavad päevalilled rammusas mullas ja kuna taimed on ette kasvatatud, saab õieilu varakult nautima hakata. Ja õied on päevalilledel ilusad.

Sel aastal on tavalistele kollaseõitelistele lisandunud ka peaaegu mustjate ja pruunikat tooni õitega päevalilled. Kasvukõrguski varieerub: osa päevalilli on Küllil vaid poolemeetrised, kuid teistel sortidel on kasvu tublisti üle kahe meetri. Neid viimaseid tuleb muidugi ka toestada, et tugev tuul kõrgeid taimi ei murraks.

„Müüa ma oma uhkeid iludusi ei raatsi,“ on Külli kindel ning lisab, et vaasi lõikab ta neid küll ja vahel kingib mõne kauni õie ära ka.

Heal aastal jõuavad Külli kasvatatud päevalillede seemned valmiski saada: „Neid ma ära ei korja, jäävad toiduks lindudele, kes need ka üsna pea peale valmimist nahka pistavad.“