Mõningase puhkamise järel hakkab kuuking taas õitsema. Kuid alati mitte. Põhjuseid, miks kuuking ei õitse, on mitmeid ning ühest vastust on keeruline anda. Kõik sõltub konkreetsest kasvukohast ning hooldusest. Järgnevalt mõned põhjused, miks kuuking õitseda ei taha.

Kuigi looduses kasvavad kuukingad enamasti varjulises kohas puude tüvedel või võras, kuhu ei ulatu kõrvetavad päikesekiired, siis kodus ei tohiks neid asetada liialt varjulisse kohta. Seal lihtsalt pole taimel jaksu õienuppe moodustada, või kui need moodustuvadki, siis pudenevad nad pruunistumise järel taimelt üsna pea (sageli juhtub seda talvel, mil valgust on napilt). Ent ka kõrvetavas täispäikeses ei tunne kuuking end hästi. Parim on valge, kuid kõrvetavate päikesekiirte eest kaitstud kasvukoht.

Soojalembestena vajavad kuukingad kasvuks ja õitsemiseks piisavalt soojust. Kasvukoha temperatuur võiks olla +18º...+25º C. Et ergutada taime moodustama õienuppe, võib taimi umbes kuu aja vältel hoida temperatuuril +14º...+17º C. Sel ajal kasta taime tagasihoidlikumalt ning õisi on lootust näha 3-4 kuu möödudes. Äärmuslikult kõikuv temperatuur, liigne jahedus talvel ning liigne soojus vähese valgusega kurnab taime ja õitsemise asemel püüab taim lihtsalt elus püsida.

Külm ja kare kastmisvesi ning kastmisvead, nagu sage substraadi läbikuivamine või vettimine, võivad samuti põhjustada taime mitteõitsemist. Pehme ja toasoe kastmisvesi ning reeglipärane kastmine tagavad taime hea tervise ning soodustavad õitsemist.

Toiteainete liia või puuduse korral pole kuukingal samuti jaksu õiepungi moodustada ja õitseda. Kasvuks vajavad taimed, sh kuukingad lämmastiku, ent viimase liia korral on taim küll kenasti lopsakas ja tumeroheline, kuid mida pole, on õied. Õisi ei teki ka juhul, kui taim vaevleb fosforipuuduses. Väetamiseks kasutada orhideedele mõeldud väetist, kus toiteelemendid on just orhideedele sobivas vahekorras ning kindlasti jälgida tootjapoolseid juhiseid. Parim aeg väetamiseks on aktiivsel kasvuperioodil ehk kevadest sügiseni.

Õitseda ei taha ka taimed, mis on äsja ümber istutatud või mida pole ammu ümber istutatud. Kui paljusid rohtseid toataimi istutatakse ümber igal kevadel, siis kuukingale piisab, kui seda tehakse 2-3 aasta tagant mil pott on juuri täis ning substraat on muutunud peeneks, peaaegu mullaks.

Äraõitsenud õisikuvart, mis on veel roheline, pole vaja ära lõigata. Piisab, kui ära lõigata ülemine kolmandik (viimase õie alt). Alumistest sõlmekohtadest võib taim mõningase puhkamise järel ajada uued õisikuharud.

Kui kuuking kahe õitsemise vahel veidi puhkab ja õisi ei näita, on seegi normaalne. Taim lihtsalt vajab mõningast taastumis- ja kosumisaega.

Sagedased asukohamuutused pole samuti kuukingale head ning siis läheb enamus energiast uue asukohaga kohanemiseks, mitte aga õitsemisele. Mitteõitsemises võivad süüdi olla ka pahalased - kahjurputukad (vill- ja kilptäid, kedriklestad), kes häirivad oma tegevusega taime normaalset elutsüklit.