Üheksa nippi lillesibula istutajale
* Et peenral oleks värve juba varakevadel, pange sinna väikesi sibullilli: lumekupp võib oma kollaseid õisi näidata juba märtsi lõpus.
* Eriti hästi sobivad püsikute vahele siniste, valgete või heleroosade õitega kirgaslilled (Chionodoxa), mis õitsevad aprillis. Nad õitsevalt suhteliselt kaua, tagasihoidlik lehestik kuivab kiiresti ega hakka tärganud püsilillede vahel häirima. Kuna sibulad kaevuvad sügavale, ei jää need kobestamisel ette.
*Peaaegu sama hästi sobivad püsikute vahele ka krookused ja lumikellukesed.
* Märtsikelluke sinna nii hästi ei sobi: ta on üsna kogukas taim suure sibula ja juurestikuga. Kiiresti paljunedes muutub ta üsna tülikaks.
* Ka kobarhüatsindid (Muscari) kipuvad kiiresti levima. Lopsakas lehestik lamandub närbudes ja mullapinna lähedal olevad sibulad jäävad peenart rohides-kobestades ette.
* Koerahambad (Erythronium) ja sillad (Scilla) pange turbapeenrasse rodode-sõnajalgade vahele.
* Hästi sobivad kevadised sibullilled priimulate vahele. Nende lopsakas lehestik aitab hiljem närbuvaid sibullilli varjata.
* Tulpidest sobivad püsilillepeenrale eriti hästi looduslike tulpide sordirühmad. Kaufmanni tulbid õitsevad juba aprillis, mõni sort on vaid 20−30 cm kõrgune. Madalad ja varased õitsejad on ka Greigi ja Fosteri tulpide sordid. Kui nende lehed pärast õitsemist kolletuma hakkavad, piisab varjamiseks ka püsilillede vähem lopsakast lehestikust.
* Nartsissid pange astilbede vahele: viimased varjavad hiljem suurepäraselt nartsisside kolletuva lehemassi.
