Suursugused lursslilled kaunistavad aeda sügisel

Kõrgekasvulised lursslilled on aias ühed hiliseimad õitsejad. Liht-lursslill avab graatsilised õisikud alles septembri keskel.

Kauni välimusega lursslillele (Cimicifuga) on minu meelest eestikeelse nimega küll liiga tehtud. Sakslased nimetavad teda väga sobivalt hõbeküünlaks (Silberkerze), eestlased on ristimisel lähtunud aga ladina ja inglise keelest. Ingliskeelne bugbane on seotud taime kasutusega: bug tähendab lutikat, mardikat; bane hukatust, hävingut.

Lursslill vajab niisket rammusat mulda, kõige paremini kasvab ta poolvarjulises kohas. Niiskuse vähesuse esimene tunnus on alumiste lehtede kuivamine ja kiprumine. Sageli ei aita seegi, kui kuivusse jäänud taimi veega uputada: nad jäävad ikkagi pikaks ajaks kiratsema.

Tumedalehised sordid vajavad rohkem valgust kui roheliste lehtedega liigid ja sordid. Kuidas leida neile oma aias selline kasvukoht, kus lehed kõige paremini värvuvad? Loe ka, kuidas seda uhket taime paljundada ja missugune sort valida.