Millest saadakse teepuu õli?
Olen kuidagi iseenesest mõistetavana võtnud ka seda, et teepuu õli saadakse samalt taimelt. Hiljaaegu hakkasin aga selles kahtlema. Ükskõik milline teesort ka poleks, teepuu õli lõhnab sootuks teisiti.
Nüüd tahaksingi teada, millest seda õli siis ikkagi tehakse?
Vastab: Jaan Mettik
Teepuu õlil pole teepõõsaga peale nime mingit pistmist. Tee tooraineks olev teepõõsas (Camellia sinensis) kuulub botaaniliselt kameeliate hulka ning kasvab looduses Ida-, Lõuna- ja Kagu-Aasias.
Teepuu õli saadakse aga mürdiliste hulka kuuluvalt tee-melaleukalt (Melaleuca alternifolia), kes kasvab looduses Austraalias New South Walesi ning Queenslandi rannikusoodes. Tal on peened painduvad oksad, kitsad nahkjad lehed ning tillukesi pudeliharju meenutavad valged õisikud.
Austraalia aborigeenide juures oli see taim hinnatud ravivahend juba enne seda, kui eurooplased Austraaliasse jõudsid. Selle taime lehtedest ja võrsetippudest valmistati tõmmist, millega raviti nahahaigusi ja putukahammustusi ning desinfitseeriti haavu.
Tänapäeval loetakse tee-melaleuka raviomadusi teaduslikult igati tõestatuiks. Ta lehtedest ning võrsetest valmistatud õli on antiseptilise toimega, ergutab immuunsüsteemi ning aitavat isegi naha seenhaiguste vastu.
Seespidiselt teepuu õli üldiselt kasutada ei soovitata. Seda peetakse kergelt mürgiseks ning ka välispidisel kasutamisel võib teepuuõli esile kutsuda allergilisi reaktsioone.
Legende, miks see melaleukaliik teepuu nime kannab on mitmeid. Tõenäolisim põhjus on, et aborigeenide keedetud ravitõmmis meenutas eurooplastele tänu oma pruunikale värvusele teed.
Teiseks võimaluseks pakutakse, et taimele andsid nime ligunevatest langenud lehtedest teekarva värvunud sooveeloigud põõsaste ümbruses.
Kolmas võimalus on veel, nimelt olla kapten Cooki meremehed joonud tee aseainena tee-melaleuka lehtede keedust.
Kas tee-melaleukat saaks ka kodus kasvatada?
Austraalias ei peeta teda kuigi kapriisseks taimeks. Talle sobivad kasvamiseks nii päikeselised kui varjulised paigad. Samuti ei nõua ta viljakat mulda, vaid eelistabki pigem madala lämmastikusisaldusega pinnast. Kui tee-melaleuka midagi ei talu, siis on selleks lubjane muld ning kuiv kasvukoht. Ka temperatuuri osas on ta nõudlik. Taim talub vaid kuni –5° C ning sedagi väga lühiajaliselt.
Vaatamata vähenõudlikusele ei maksaks tee-melaleukat kodu aknalauale siiski tahta. Tegu on kuni 6 m kõrge ning 4 m läbimõõduga põõsa või väheldase puuga. Need, kel on olemas talveaed ning tahtmine katsetada väga suur, võivad siiski proovida. Samas võib taime hankimine osutuda küllalt keeruliseks - lillepoodides teda ju ei müüda. Soovi korral võib seemned tellida internetist, kuid neist taimede kasvatamine pole sugugi kerge.
Külvake seemned kevadel lillepotti mullapinnale. Kuna tegu on sootaimega, peab muld olema pidevalt märg. Selleks asetage lillepott 5 cm sügavusse vette ning hoidke seda seal kuni tõusmed on umbes poole sentimeetri kõrgused. Seejärel võtke pott veenõust välja ning pikeerige taimed nädal hiljem laiali.
Kuna niisugustes tingimustes võivad tõusemete hulgas väga kergesti levima hakata seenhaigused, on taimekasvatuse õnnestumise eeltingimuseks hõre külv ning hea ventilatsioon.
