Imemari teebki imesid
Magustava imemarja väikesed piklikud viljad suudavad muuta magusaks kõik, mida te süüa või juua kavatsete. Nii soolase, hapu kui mõru maitsega toit tundub magus, kui enne süüa 1–2 magustava imemarja vilja.
Vilja suhkrusisaldus on madal ja vili ise vaid kergelt magusa maitsega. Maagiline võime toidu maitset muuta tuleneb keemilise ühendi mirakuliini sisaldusest, mis mõjutab keele maitsepungi ja põhjustab toidu maitse muutumise magusaks. Mirakuliini toime kestab umbes 60 minutit.
Tänu magustava imemarja viljade omapärasele toimele tuntakse seda taime ka nimetustega miracle fruit, miracle berry, miraculous berry ja sweet berry.
Magustav imemari on igihaljas, 4–6 m kõrgune põõsas sapotillipuuliste (Sapotaceae) sugukonnast, 20-liigilisest perekonnast. Nahkjad lehed paiknevad tipmistes männastes. Lehed on süstjad 5–15 cm pikad ja 2–4 cm laiad. Õied on väikesed valged. Valminud viljad on punased, umbes 2 cm pikkused ja 1cm läbimõõduga piklikud üheseemnelised marjad.
Looduses viljub taim aasta jooksul kaks korda. Umbes kolmeaastased taimed võivad hakata juba vilja kandma.
Magustava imemarja vilju kasutati tema kodumaal juba XVIII sajandil. Prantsuse kartograaf ja meresõitja Chevalier des Marchais avastas selle imelise taime 1725. aastal ekspeditsioonil Lääne-Aafrikasse. Ta pani tähele, et kohalikud elanikud korjasid ühelt tagasihoidliku välimusega taimelt vilju ja sõid neid enne sööki.
Lääne-Aafrikas kasutatakse magustava imemarja vilju veinide magustamiseks tänapäevani. Ka maisileiva maitset on parandatud traditsiooniliselt magustava imemarja viljadega.
Imemarjade omapärase toime kogemiseks on neid vilju tarvitatud ka näiteks enne sidruni, redise, marineeritud kurgi, teravate kastmete, õlle ja teiste teravamaitseliste toitude ning jookide söömisel.
Viljade säilivusaeg on lühike, vaid 2–3 päeva. Viljade külmkuivatamise meetodil toodetakse imemarja graanuleid ja tablette. Mirakuliini kasutatakse ka suhkruasendajana.
