Lihtsam on seda teha järkjärgult juba sügisel – kõik rohtsed püsitaimed, mis talvel olulist esteetilist väärtust ei oma, võiks sügise saabudes paari sentimeetri kõrgusel maapinnast maha lõigata juba kohe, kui nende värviline lehestik räsitumaks muutuma hakkab ja nad enam olulist silmailu võrreldes ülejäänud liikidega ei paku. Siis ei riiva nad enam silma ning need taimed, mis veel kenad on, paistavad paremini välja ja tõmbavad üldise tähelepanu endale – nii püsib haljastus lumeni värske ja püsikute puhastamise tüütu töö on kevadel hooletu.

Sügisesest lõikamisest peaks säästma igihalja või pooligihalja lehestikuga taimed, näiteks mõningad kõrrelised, helmikpöörised, bergeeniad. Üle paari aasta on siiski soovitav ka neid taimi uuendada, kuid see töö on siiski parem ette võtta varakevadel, kui talvekahjustused täpselt näha.

Kasulik on teada , et selliselt toimides saavad lisaks aedniku elu mugavamaks muutmisele ka oluliselt vähendatud võimalused erinevate kahjurite ja haiguste edukaks talvitumiseks ja seetõttu on taimed igal aastal veidi tugevamad ja kaunimad.